15:09 neljapäev, 14.12.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadKeila
 
Vaatamisväärsused (2)
 
  Keila

Keila linn asub Keila jõe alamjooksul, Tallinnast 27 km kaugusel, põhiliselt jõest läänes oleval paetuumikuga lamedal voorel (Keila mäel). Asula tekkimist siia on soodustanud loodusliku sillakoha olemasolu. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas Keilas 9401 inimest.

Keila kohal oli asula juba muinasajal. Keila küla on esimest korda mainitud 1241. a. (Keikal). Kegelite rajatud vasallilinnus ja mõis müüdi 1433. a. Liivimaa Ordule. Kiriku ja ordumõisa juurde tekkis 15.-16. sajandil alev, millel oli oma kodanikud, gild ja bürgermeister ning milles orduaja lõpul majade arv ulatus 20-ni. 1564. a. leidus siin, "Keila mäel" 5 kõrtsi, mis viitab elavale liiklusele. Alevi hävitas 1567. a. Poola väesalk. Alates sellest kuni 19. sajandi keskpaigani jäi Keila väikeseks asulaks, kus leidus vaid üksikuid hooneid kiriku ümbruses.

Asula kiirem areng algas jälle pärast Tallinn-Paldiski raudteejaama avamist 1870. a., millal Keila kujunes tähtsaks vahejaamaks Haapsalu kuurorti sõitjatele. 1905. a. valmis ka Keila-Haapsalu raudteeliin. 1896. a. hakkas mõis müüma ehituskrunte. Linna keskus kujunes endise kirikuplatsi, (nüüdse Keskväljaku ümbruses). Siin, "Keila mäel" lõikuvad linna saabuvad peamised teed - Tallinna, Haapsalu ja Paldiski tee, ning moodustavad pikliku, kuid avara väljaku.

Jõepargis (22,4 ha) asuvad vasallilinnuse varemed.

Keila kirik on rajatud arvatavasti 13. sajandi lõppveerandil. Hoone vanim osa on algselt nelinurkne koor. 14. sajandil ehitati Tallinna-pärase peaportaaliga lihtne võlvimata pikihoone, millel oli Tallinna linnamüüri sadultornide taoliselt konsoolidele toetuv kaitseotstarbeline lääneviilutorn. 15. sajandi lõpukümnendeil võlviti pikihoone kahelööviliseks, lisati koorile kolmekülgne lõpmik ja püstitati nüüdne läänetorn. Nüüd sai hoonest Eesti pikimaid maakirikuid (50 m). 1851. a. kujundati tornifassaad uusgootiliseks (J. G. Exner). Sisustuses on säilinud keskaegne altarilaud ning T. Heintze loodud altar (1632, tiibadel donaatorite portreed), kantsel (1632) ja võidukaare nikerdkompositsioon (1635).

Kirikuaias on 17. sajandi rõngasriste ja kolm matusekabelit (üks klassitsistlik ja kaks eklektilist).

Keila läänepiiril kasvab Haapsalu maantee lähedal, Paldiski ja Haapsalu raudtee hargnemiskohal põline tamm, mille ümbermõõt 5,9 m.

Linna kaguserval asub jõesaarel endine Keila mõis, mis on ümbritsetud pargiga. Pargis on suur kivi ning selle ümber seitse põlist pärna. Kivi nimetatakse Orjakiviks. Legendi järgi peksnud mõisnik sellel surnuks vastuhakanud orja seitse poega. Nende mälestuseks istutanud isa kivi ümber pärnad.

Kirj.:

Harju rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1988
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee