08:06 teisipäev, 15.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaKülad
  Perila küla

Perila küla asub Harju maakonnas.

Perila küla on esmakordselt mainitud 1241. a. (Periel). 1298. a. on Perila panditud Tallinna Miikaeli nunnakloostrile. Pärast kloostri lagunemist ja ümbermuutmist gümnaasiumiks (1631. a.) läks Rootsi krooni valdusse ja arvatavasti 1648. a. erakätesse.

Juba 1298. a. märgitakse Perila mõisat veskiga. 17. sajandil sai mõis, mis tõenäoliselt asus tihedalt küla lähedal, talupoegade poolt kahjustada (võib-olla isegi hävitati), 1643. aastal esineb aga juba uus mõis küla lõunaküljel, tõenäoliselt ühe endise hajatalu asemel.

1782. a. läbis Harju-Jaani ja Kose kihelkondade piir Perila maid. 1637 .a. oli külas 12 talu, 1844. a. 20 talu.

Põhjasõja aastad olid kohalikule elanikkonnale äärmiselt rasked. Rängaks koormaks kujunes talurahvale suurte Rootsi vägede moonastamine, majutamine, neile küüdi andmine ning meeste värbamine maamiilitsasse venelaste vastu võitlemiseks. Sõjaväkke sundvärbamine tegi mehed tõrksaks, nii et Perila mõisa rentnik oli sunnitud saatma 1702. a. palvekirja Eestimaa kindralkubernerile, millest teatab, et need, kes on andnud inimesi maamiilitsasse, hoiavad kõrvale nõutavast mõisateost. Nii pole Perila mõisas 14 peret teinud aasta jooksul mingit tegu. Väidetakse, et talupojad isegi rõõmustavad väkkekutse üle, et selle kaudu relvi kätte saada. Kuid selge oli ka see, et võitlusse  taheti asuda mitte ainult venelaste, vaid ka mõisasakste vastu. Ajalookirjanduses on saanud üldtuntuks Eestimaa asehalduri M. von Porteni kaebus Harju-Jaani talupoegade kohta, kes neile kirikus ette loetud 15. septembri üldväkkekutse plakat üleskutsega relvastuda venelaste vastu, samas kirikus olla hüüdnud: antagu neile aga relvad kätte, siis tahavad nad kõigepealt sakslaste pead otsast maha lüüa ja selle järel vaatavad, mis venelastega teha.

1751. a. lasti selja tagant maha Perila mõisa omanik rittmeister von Rosenthal, kui ta õhtul enne päikeseloojangut tuli odrapõllult rehe poole. Laskjad - mõisa kokk Tõnis ja kokapoiss Jaan mõisteti ülemkohtu poolt surma. Kolmas süüdlane, kokk Hans sai põgenema. Kaasaaitajad, rehepapp Tõnu ja Veski Jüri, said kiriku juures, esimene 40 ja teine 20 paari vitsu.

Perila külas Mihkli peres sündis 1908. a. professor Gustav Ernesaks.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee