18:26 reede, 20.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaKülad
  Harju-Risti küla

Harju-Risti küla asub Harju maakonnas Padise vallas, Keila-Nõva maantee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 421 inimest.

Harju-Risti moodustati 1977. a. Kirikküla ja Risti asunduse põhiosa liitmisel. Kirikküla küla on algselt kandnud Külasalu nime, mainitud esmakordselt 1283. a. (Cullensele). Umbes 1500. a. valminud Risti kiriku järgi on teda nimetatud ka Ristikülaks. Risti mõis (Kreuzhof) rajati Rootsi võimu ajal.

Risti kiriku vanem osa on kooriruum, mis pärineb arvatavasti 14. sajandi algusest, pikihoone on ehitatud 15. sajandi keskel tol ajal Tallinnas väljakujunenud stiilis. Ebatavalise kujuga on torn - alaosa neljatahuline, ülaosa poolümmarguse lõikega. Võib oletada, et torn on kannatanud sõdade ajal ja seda ei ole taastatud esialgsel kujul. Torn oli kohandatud kaitseks.

Risti kirikus on säilinud ka mõned keskaegsed kunstiteosed. Kiriku portaali kohal on konsool habemiku peaga, mis on täiesti sarnane Padise kloostri kiriku ühel konsoolil oleva skulptuuriga. Varem kiriku pikihoone idamüüril asetsenud väga väärtuslikud puust nikerdatud skulptuurid, arvatavasti prantsuse meistri töö 15. sajandi lõpust, on nüüd parema säilitamise huvides toodud Tallinna. Kunstimälestistest on tähelepandavad kunstnik E. v. Gebhardti poolt 19. sajandi lõpul tehtud maaling "Kolgata", krutsifiks aastaist 1370-1380 (kolm figuuri, puunikerdus), kantsel (puunikerdus, T. Heinze; 1630).

Kirikuaias on rõngasrist 17. sajandist ning üks neist vähestest Vabadussõja monumentidest, mis terveks jäid (lisaks nimetatule veel Vormsil, Pilistveres ja Järva-Peetril).

Ristil töötas pastorina Gustav Johann Laurentius (surn. 1704), eestikeelsete leinalaulude autor.

Põiki üle tee asub Risti vana surnuaed, kus puhkavad Kurkse rootslased. Kirjad ristidel on eestikeelsed, sest alates möödunud sajandi lõpust rand eestistus ja rootsi keelest sai pühapäevakeel.

Vilivalla (rootsi keeles Vilival) surnuaed asub Ristilt mõne kilomeetri kaugusel. See on vana rootsi surnuaed. Huvitav on juugendrist 1918. aastast ja pandud Mari Braskmannile. Või näiteks päikeserist, kus on saksakeelne kiri, et seal puhkavad Wassamaa Mölder, Hans ja Thomas. Mõlemad lasti maha 1632. aastal, kui Tartusse ülikool asutati. Mölder tähendab siin elukutset ja Wassamaa Vasalemmat. Miks nad maha lasti, ei tea. Võib-olla olid salakaubavedajad… Päikeseristid on eestirootslaste haudadel 1600-ndatel aastatel tavalised (näiteks Vormsil on üle 300 sellise risti).




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee