00:36 teisipäev, 12.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaKülad
  Jägala-Joa küla

Jägala-Joa küla asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas, Jägala jõe suudme alal ja joa piirkonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 22 inimest, 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 90.

Juba 1241. a. oli Jägala jõel vesiveski (Eesti vanim teadaolev vesiveski) ning lähikonnas Joa küla (Jukal). Jõesuu küla (esmamainitud 1565, Jõggisuw) oli varem tuntud peamiselt sadamana. 1917 - 1941 töötas joa lähedal Jäneda puupapivabrik, mille juures oli väike töölisasula. 1922. a. valmis vabriku jõujaamale lisaks Linnamäe hüdroelektrijaam (nüüd ei tööta). 1977 liideti töölisasula ja enamik Jõesuu külast Jägala-Joa külaks, Joa küla ühendati Ruu külaga.

Siin on vaatamisväärsed Jägala juga ja kanjoniorg ning Linnamäe jõekäärus paiknev Jägala Linnamägi.

Jägala juga on 7 m kõrge ning kuulub meie ilusamate jugade hulka. Joal paljanduvad aluspõhjakihid: peal lubjakivid, all roheline glaukoniitliiv ning pruunikas diktüoneemakiltkivi. Allpool juga on jõgi uuristanud maapinda sügava kuruoru. Joa juures on töötanud alates 13. sajandist vesiveski, mille asukohta on joa taganemise tõttu tulnud kolm korda muuta. Joa veejõudu kasutatakse ka tänapäeval, seetõttu joa täit ilu saab näha ainult suurvee ajal.

Eesti suuremaid linnuseid - Jägala (õuepindala 2,7 ha) - asub jõe paremal kaldal umbes 1 km mererannast. Kaevatud 1920. a. (A. Spreckelsen) ja 1923. a. (A. M. Tallgren). On olnud meie ajaarvamise eelse III aastatuhande teisel poolel neoliitiliste kalastajate-küttide asulakoht. I kaevandis linnuse loodenurgas avastati 5 kividest leeaset, mille ümber oli savinõukilde, tulekivi- ja kvartsitükke, merevaiku (sealhulgas ka üks rombikujuline ripats). II kaevand paikneb eelmisest ca 100 m lõuna pool mäe lääneserva keskel. Jägalast kogutud savinõutükkide põhjal on valmistatud ainus Eesti kammkeraamilise savinõu rekonstruktsioon. Linnusena kasutati kohta arvatavasti I aastatuhande algussajandeil. Jägalast on leitud ka seni Eesti alal ainus pronksist sõrmiksõlg, toodud siia tõenäoliselt Dnepri veeteed kaudu antide juurest 6. sajandil.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee