09:24 reede, 20.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaVallad
  Kuusalu vald

Kuusalu vald asub Harjumaa idaosas, piirnedes põhjas Soome lahega; 485,6 ruutkilomeetrit, 4652 elanikku (2003). 1. jaanuaril 2010 elas vallas 6863 inimest. Keskus Kiiu alevikus.
Paikneb Harju lavamaal, Soome lahe rannikumadalikul ja Kõrvemaal. Valda läbivast Tallinna-Narva maanteest lõuna poole jäävad hõreda asustusega metsaalad, rannik on kujunenud suvituspiirkonnaks. Valla kirdeosa ilmestavad pangad (Muuksi, Tsitre). Tähtsamatest veekogudest asuvad vallas Kahala ja Rummu järv ning valla lõunapiiril Soodla veehoidla. Valla kirdeosa (Tsitre ja Muuksi pank, Kahala järv ja Viru raba) kuulub Lahemaa rahvusparki, kaguosa metsa- ja sooalad kuuluvad Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealasse. Kaitsealad: Kolga lahe maastikukaitseala (osaliselt), Võnsi kaitseala ja Ohepalu looduskaitseala (osaliselt).
Vallas tegutsevad Kuusalu ja Kolga keskkool ning Kuusalu muusikakool. Kuusalus, Kolgas, Hirvlis ja Kodasoos on raamatukogu. Kolga muuseum (asutatud 1994) vahendab Kuusalu kihelkonna koha- ja kultuurilugu, Muuksis asub Toomani talumuuseum.
Peale Kuusalu luteri koguduse tegutsevad Hirvlis ja Valklas baptistide kogudus.
Huviväärsed on Kuusalu Laurentiuse kirik, Kiiu mõis (ka Mungatorn), Muuksi linnamägi (kasutusel I aastatuhande teisel poolel e. Kr. ja 8. - 11. sajandil), Kodasoo mõis (ehitatud põhiosas 18. sajandi IV veerandil) ja Tülivere tamm (LK).
Suurimad tööandjad on avalik sektor ning kaubandus- ja puidutöötlemisettevõtted.

Vald Harjumaal 1939-50, staatus ennistati 11. IV 1991.

Kuusalu kihelkond hõlmas Harjumaal nüüdse Kuusalu valla ja Kaberneeme ümbruse (praegu Jõelähtme valla ala). 13. sajandi alguses kuulus piirkond Revala maakonna Rebala kihelkonda, linnused olid Kuusalu Pajulinn ja Muuksi linnamägi. Kirikukihelkond moodustati u. 1220. Ligikaudu samast ajast aastani 1519 kuulus Kolga ümbrus Gotlandil asuvale Roma klosstrile ning aastast 1581 Pontus De la Gardie`le ja tema järglastele. 16. ja 17. sajandil asus rannikualale soomlasi ja rootslasi, kes on aegapidi eestistunud. Arenesid kalapüük ja rannalaevandus (puuveo kohta teateid 14. sajandist); 1820. aastail sai alguse soolasalakaubandus, 1880. aastail kartulivedu. Laevaehitus algas 17. sajandil ja hoogustus 1880. aastail.
Kuusalu pastor oli 1674-89 Johann Boecler, 1837-63 Eduard Ahrens: 18. sajandi lõpus levis vennastekogudusliikumine.
1858 oli Kolgal talurahvarahutusi. Prohvet Maltsveti jutlused vallandasid 1860. aastate alguses Krimmi rändamise, 1880. aastail rännati Peterburi kubermangu ja Kaukaasiasse.
1867 asutati meeskoor, 1870 pasunakoor, 1892 karskus-, 1902 põllumeeste ja 1907 haridusselts.
Loksale rajati 1874 tellise- ja 1905 laevaremonditehas, asula kasvas alevikuks. 19. sajandi lõpus hakkas alevikuks muutuma ka Kuusalu. Talude päriseksostmine algas 1905 (Kolgas ja Kõnnus).

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee