|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Jõhvi vald
Jõhvi vald asub Ida-Virumaa põhjaosas Jõhvi linna ja Kohtla-Järve lahuslinnaosade Ahtme ja Sompa ümbruses; 116,45 ruutkilomeetrit, 1745 elanikku (2003). Keskus Tammiku alevikus.
Viru lavamaa osana ulatub läänes Jõhvi kõrgustikule. Põhjas ja idas valdab Alutagusele omane metsane ja soine tasandik. Valla piires on osa Kurtna maastikukaitsealast. Riigimetsamaad haldab Ahtme metskond (keskus Kose külas).
Majanduslikult on Jõhvi vald Jõhvi linna lähitagamaa, kohalikest asutustest tegutsevad Tammikul rahvamaja ja raamatukogu.
Valla elanikest on 32 % eestlased (2000. a.).
1939 liideti Jõhvi vallaga enamik Voka vallast ja väike osa Järve vallast, 1948 eraldati alevina Ahtme piirkond. Senini Virumaasse kuulunud Jõhvi vald arvati 1949 Jõhvimaasse ja 1950 rajoonide moodustamisel Jõhvi, Puru, Sompa, Toila ja Voka külanõukogu Jõhvi rajooni. Sai omavalitsusliku valla staatuse 7. VI 1992.
Jõhvi kihelkond hõlmas nüüdse Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse ja Toila valla ning osa Illuka vallast. Kuulus 13. sajandi alguses Alutaguse muinaskihelkonda; Jõhvi kõrgustikul ning rannalähedasel Põhja-Eesti lavamaa serval oli juba tollala tihe asustus.
Jõhvi kirikukihelkond moodustati arvatavasti 1250. a. paiku (ajalooallikais esmamaining 1354; hõlmas ka suurema osa 1867 moodustatud Iisaku kihelkonnast), see kuulus 14.-16. sajandil Narva foogtkonda.
Enamik mõisu rajati enne Vene-Liivimaa sõda; läänistamata ala tähtsaimad asulad olid Jõhvi ja Kurtna ordumõis. Tallinna-Narva maantee äärde ehitati Edise ja Järve vasallilinnus.
Vene-Liivimaa sõja ja Põhjasõja ajal peeti kihelkonna alal suuri lahinguid.
Majandus hakkas edenema 18. sajandi lõpus, seda soodustas pärast Balti raudtee valmimist (1870) põllumajandussaaduste turustamine Peterburis.
Talude päriseksostmine oli suhteliselt vilgas. 1865 korraldati Jõhvis laulupidu, 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses asutati tuletõrje-, põllumeeste-, karskus- jm. seltse.
Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tln., 2003
|
|
|
|
|
