18:31 teisipäev, 12.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaKülad
  Albu küla

Albu küla asub Järva maakonnas Albu vallas Kaalepi - Lehtmetsa maantee ääres Ambla (kohalik nimi Albu) jõe ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 355 inimest. 2010. a. on külas elanikke 410.

Albut on esimest korda mainitud aastal 1282 (Alpie). Liivi sõjani oli see ordumõis.

Albu mõisahoone on kahekordne massiivne paekiviehitis. Selle mõisa laskis ehitada krahv Gustav Otto Douglas 1743. a. Veel sada aastat hiljemgi räägiti õuduslugusid temast ja mõisa ehitusest.
Albu park asub Ambla jõe kaldal, millele 19. sajandi teisel poolel ehitati kahe lameda kaarega sild.

Aastatel 1718 -1740 töötas Albu mõisas Lääne-Euroopa eeskujul loodud kõrgem kool, nn. rüütliakadeemia, kus anti haridust ning rüütlikasvatust orbunud ja vaesunud aadlilastele. Koolis õpetati vanu keeli, saksa ja prantsuse keelt, ajalugu, geograafiat, arhitektuuri, sõjandust, vehklemist ja tantsimist. Lõpetanud said ohvitserikraadi. Koolis õppis ka mõni aadliseisusesse mittekuulunud eesti ja vene laps.

Huviväärsed on ka mitmed mõisa kõrvalhooned, eriti aga üle tee paiknev Kukenoosi rehi, ühe traagilise ajaloosündmuse tunnistaja.
1. novembril 1861. a. peksid siin haagikohtuniku poolt väljatellitud Laadoga jalaväepolgu sõdurid halastamatult Albu ja ümbruskonna talupoegi, kes olid mõisa keelust hoolimata pidanud koosolekuid väljarändamise arutamiseks ja takistanud mõisnikku talupoegade karistamisel. Kokku said siin 48 talupoega 233 sõjaväelase käest 3830 vitsahoopi, igale seljale 50 - 100 verejälge. Seda sündmust hakati hiljem nimetama Albu veresaunaks.

Albuga on seotud mitme meie kunstniku elutee. Siit on pärit eesti juhtivaid keraamikuid Valli Eller (1906 -1963), kes töötas Tallinna kunstiülikooli õppejõu ja keraamikakateedri juhatajana.
Albu Arapere oli rahvakunstniku Elgi Reemetsa ja tema õe, arhitekt Valve Pormeistri lapsepõlvekodu.

Siinseid paiku võiks nimetada "Tõe ja õiguse " maaks, kuna need on saanud tuttavaks meie suure kirjaniku A. H. Tammsaare suurteose järgi.

Albu vallamaja ees avati 1936. a. A. H. Tammsaarele F. Sannamehe loodud mälestussammas rinnakujuga ning reljeefidega "Tõest ja õigusest".

---
Järvamaa talupoegade 1861. a. sõja keskuses nuheldi Kukenoosi rehe juures 1. novembril 50 talupoega. Maltsvetlaste peksmisest pajatab Ed. Vilde oma raamatus "Prohvet Maltsvet".

Mälestuskivil - Siin toimus 1861. a. Albu vastuhakk ja "veresaun".

L. Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 1994

Vt. ka Isikud - A. H. Tammsaare




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee