07:21 reede, 20.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaKülad
  Jalgsema küla

Jalgsema küla asub Järva maakonnas Järva-Jaani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 85 elanikku.
Jalgsema küla on mainitud juba 1220. a. Henriku Liivimaa kroonikas.

Arheoloogiamälestistena kuuluvad siin kaitse alla kivikalme Ansomardi pere lähedal, asulakoht Andrese pere juures ja kolm kultusekivi viimasest 100-150 m kaugusel ida ja kirde pool.
Huvipakkuv on paljude muistenditega seotud Jalgsema karstijärv, mis põuastel suvedel täiesti kuivaks jääb.
Järve läänekaldal kasvavat kaht põlispuud kutsutakse kahe venna kaseks.

Materjal Järva-Jaani valla koduleheküljelt:

Ansomardi mälestuskivi.
Vastava tekstiga graniitrahn vendade admiral Johan Pitka ja tema vanema venna kirjanik Peäro August Pitka-Ansomardi kodutalu õuele Jalgsema külas püstitati 23. juunil 1992. aastal. Johan Pitka (1872–1944) oli Kaitseliidu asutaja ning soomusrongide üks formeerijaid ja esimene ülem. Peale selle asus ta sõjalaevastikku organiseerima ning määrati merejõudude juhatajaks. Pärast Vabadussõda tabas admirali ebaõnn ja kibestumine ning ta lahkus kodumaalt. 1944. aasta sügisel tuli elatanud admiral jälle tagasi ja hakkas korraldama ametisse astunud Otto Tiefi valitsuse kaitset ning organiseerima vastupanu pealetungivale Punaarmeele.
Ka Peäro August Pitka-Ansomardi (1866–1915) teenis sõjaväes (alampolkovnik), aga sai kuulsaks hoopis kirjanikuna. Kirjaniku tuntuimad tööd on: romantiline muinasjutt-näidend “Murueide tütar” (1900), “Jalgsema Kitse-eide muinasjutud” (1901), novellikogu “Sõja päevilt” jt.

Jalgsema meierei.
Maakivist ning valgest peenekristallilisest kaunist korallidega lubjakivist tahutud nurkade ja avapiiretega ühekorruseline ärklikorrusega hoone 20. sajandi algusest. Hea müüritöö näidis.

Kahevenna kask.
16 meetri kõrgune 1,91 m ümbermõõduga põlispuu Jalgsema külas.
Paistevälja-Jalgsema karstinõod. Samanimeliste külade vahel esineb neli piklikku suletud nõgu, sügavusega kuni 3 m, millest kolm moodustavad ahela. Suurim neist on 1 km pikkune Paistevälja nõgu. Pinnakatte paksus on siin kuni 2 m ja selle all asub Tamsalu lade. Kevadel ja suurvete ajal karstinõod täituvad veega ning moodustuvad madalaveelised järvikud. Ajutisi veekogusid kasutavad linnud ja kohalik rahvas varasuvel supluskohana. Heinaajaks vesi järvikutest kaob. Paistevälja nõo idaserval asub umbes 17 m kõrgune kask, mida seostatakse kirjanik Ansomardiga.

Paistevälja-Jalgsema karstinõod.
Samanimeliste külade vahel esineb neli piklikku suletud nõgu, sügavusega kuni 3 m, millest kolm moodustavad ahela. Suurim neist on 1 km pikkune Paistevälja nõgu. Pinnakatte paksus on siin kuni 2 m ja selle all asub Tamsalu lade. Kevadel ja suurvete ajal karstinõod täituvad veega ning moodustuvad madalaveelised järvikud. Ajutisi veekogusid kasutavad linnud ja kohalik rahvas varasuvel supluskohana. Heinaajaks vesi järvikutest kaob. Paistevälja nõo idaserval asub umbes 17 m kõrgune kask, mida seostatakse kirjanik Ansomardiga.

Henn Sokk



 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee