19:02 teisipäev, 12.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaKülad
  Kuksema küla

Kuksema küla asub Järva maakonnas Järva-Jaani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 176 inimest.

Kuksema nimi esineb kirjalikes ürikutes esmakordselt 1519. a.

Küla lähedal on umbes 100 ha suurune karstiväli, kus esineb üle 100 karstilehtri.

Tähelepanu väärivad siinne metsapark ja kabelipark.

Arhitektuurimälestistena pakuvad huvi 19. sajandi esimesel poolel ehitatud kivist kabel ja pikk mansardkorrusega puidust mõisahoone 19. sajandi lõpuveerandist.

Kuksema mõisa möldri peres sündis kirjanik Otto Münther (1864-1929).

Materjal Järva-Jaani valla koduleheküljelt:

Kuksema karstiala.
Järva-Jaani–Kodasema maanteest ida pool Kagavere ja Kuksema küla vahel olev 4 ha suurune karstiväli. Siin asub üks Eesti suurimaid korrapäratu kujuga kurisuid, mille maksimaalseks neelamisvõimeks on 140 liitrit sekundis. Kuksema karstijärviku põhjas asub umbes 80 mitmesuguses arengustaadiumis karstilohku ja -lehtrit. Muutliku veerežiimiga alal kasvav puisniit, mida kohati veel niidetakse, võsastub. Lähikonnas pesitseb hulgaliselt toonekurgi.

Ilumetsa sipelgaasurkond
Asub Kuksema külas Järva-Jaani Kodasema maantee ääres Kabelimäest läänes, Ilumetsa talu koplis ja autoteeäärses looduslikult kasvanud hekis. Hekis asuv palukuklase pesadegrupp moodustab omaette koloonia. Teisel pool teed on arukuklase koloonia, mille üks pesadest asub sauna sõrestikseinas ja laiub ümber nurga, teine asub umbes 30 meetrit ida pool kopliaia ääres. Läheduses asuvad tammed ja kased, kus kasvatatakse massiliselt lehetäisid.

Kuksema karstihäil.
Järva-Jaani–Kodasema maanteest 50 m läänes Kuksema peakraavi lõpus asuv ligi 50 m lai ja 5 m sügav nõgu, millel on järsud nõlvad ja liuakujuline põhi. Veerikkal ajal voolab siin palju vett. Karstinõo neeldumisvõime on 20 l/s. Kuival ajal on nõos ainult väike mudane lomp või on ka see kadunud ja ala rohtunud.

Kuksema karukuklase asurkond.
Seitsmest pesast koosnev asurkond asub endise Varivere Illevere küla piiril asuvas metsas. Karukuklane on Eestis harvaesinev metsakuklase liik. Kuksema asurkond koosneb kahest omavahel suhtlevast karukuklase kolooniast. Huvitavaks teeb asjaolu veel see, et asurkonna põhja- ja lõunapiiril elab konkureeriv arukuklase ning idas palukuklase koloonia. Lisaks palukuklasele hõivab idapoolse metsaserva lõunaosa tugev niidukuklase viiest pesast koosnev koloonia. Viimaste territoorium puutub kokku arukuklase omaga. Kirjeldatud koosluses on tegemist tugevate territoriaalliikidega, kes agressiivselt kaitsevad oma territooriumi. Tõenäoliselt leiavad aset nimetatud liikide vahel ka sipelgate sõjad, mida kõrge ja tiheda rohu tõttu on raske jälgida. Veel elavad siin rautsikud ja murelased, aga nende toitumisnišid ei kattu kuklase omaga. Elab ka raudkuklane, “alistuja ja orisipelgas”, kelle abiga teised kuklaseliigid siia tõenäoliselt kinnistusid.

Kuksema kuklaseala.
Ala asub Kuksema–Kodasema teest lõunas 94. ja 95. metsakvartalis, kus esineb üksikpesadena palu- ja röövkuklast.

Kuksema park ja kabelipark.
Järva-Jaani–Peetri maantee ääres Kuksema külas asuv 3,8 ha keskmise liigirikkusega tamme enamusega endine mõisapark.
Kabelipark pindalaga 1,8 ha asub veidi eemal, seda on alates 1992. a. korrastatud. Kabel ja hauasambad on puhastatud ja parandatud. Korrastustööde eestvedajaks oli M. Schilling, kelle omaksed on siia maetud. Kuksema mõisa möldri perekonnas sündis kirjanik Otto Münther (1864–1929), kelle 1906. a. avaldatud novellikogus “Sulejoonistused” on mõnigi pala seotud konkreetse ainestikuga Amblast, Tamsalust, Tapalt.

Henn Sokk




 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee