|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Assamalla küla
Assamalla küla asub Lääne-Viru maakonnas Tamsalu vallas Tartu - Rakvere ja Assamalla - Kadrina tee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 136 elanikku.
Vanimad teated asula kohta pärinevad aastast 1241 ning see on Väike-Maarja ümbruskonna vanemaid ja tuntumaid külasid.
Küla lähedal muutub pinnamood vahelduvaks. Siin esineb väiksemaid metsaga kaetud moreenkühme ja kupleid, kuna külast põhja poole, Kadrinasse ning Rakverre viivate teede vahele jääb niiske puisniit - Assamalla luht. See on polulaarseim Kalevipoja-lugudega seotud paik Lääne-Virumaal. Eepose järgi toimus siin sõda ristirüütlitega. Siin hukkus Kalevipoja hobune, kelle kehaosadest ja rakmetest tekkisid ümbruskonna pinnavormid: "Sadulast sai Salumägi, valjastest sai Varesmägi, rihmadest sai Risumägi, ohjadest sai Otimägi, jõhvidest sai Jõesuumägi, maksast sai Maksamägi, kopsust sai Koplimägi, hammastest sai Arumägi, raudadest sai Rajamägi, Haudteemäel on tema haud ja Assamalla luht on tema nahk".
Enamik mägesid on väikeste kühmudena Assamalla lähemas või kaugemas ümbruses tänapäevani tuntud.
39 aastat oli Assamallas kooliõpetajaks Juhan Elken (1851-1931), kes oli tegev kõigi Väike-Maarja seltside asutamisel ja juhtimisel.
Geoloogilised uurimised tuvastasid 1970.-ndail aastail Assamalla alal paksu fosforiidikihindi, sellepärast nimetatakse Rakvere fosforiidimaardla edelaosa ka Assamalla maardlaks.
---
Porkuni valla Vabadussõja ja I maailmasõja mälestustahvel Assamallas avati 17. II 1935. a. Porkuni vallamaja seinal. Peideti 1940. a. Taasasetati 15. III 1942. a. Uuesti peideti 1949. a. sügisel.
Teistkordselt taasasetati 3. või 30. VI 1989. a. vanas kohas, kus nüüd on kauplus. Tahvel on hästi säilinud -
1918-1920 Isamaa ilu hoieldes, waenlase wastu wõideldes langesid Porkuni wallast - 7 nime. 1914-1918 Ilmasõjas langesid ja kadunud - 36 nime.
Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004
|
|
|
|
|
