07:40 pühapäev, 15.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaVallad
  Kadrina vald

Kadrina vald asub Lääne-Virumaa loodeosas, piirneb edelas Tapa linnaga, 329,26 ruutkilomeetrit, 5171 elanikku (2003). Keskus Kadrina alevikus.
Loodeosa ulatub Kõrvemaasse, kaguosa Pandivere kõrgustiku nõlvadele. Kadrina vallas on Pikassaare-Tapa oosistik (Harjumaa piiril), Ohepalu-Viitna oosistik koos Uku mõhnastikuga ja Viitna mõhnastik, Kallukse mäed (Vohnjast kagus) ning Neeruti mõhnad ja oosid. Valla piiresse jäävad Loobu jõe ülem- ja keskjooks ning Loobusse vasakult suubuv Läsna jõgi. Rohkesti on järvi: Ohepalu Suurjärv, Kõverjärv ja Udriku Suurjärv ning Viitna ja Neeruti järved. Kadrina valla põhjaosa koos Uuemõisa rabaga ulatub Lahemaa rahvusparki ning läänepoolsed sooalad kuuluvad Ohepalu looduskaitsealasse. Valla piires on ka Viitna maastikukaitseala, Jõepere veskiallikate kaitseala, Kallukse maastikukaitseala ja Neeruti maastikukaitseala (osaliselt). Riigimetsamaad majandab Loobu metskond.
Valda läbivad Tapa-Narva raudtee ja Tallinna-Narva maantee.
Majandus- ja kultuurielu on koondunud peamiselt Kadrina alevikku, selle lähedal Undlas asub Kadrina hooldekodu, Vohnjas on lasteaed-algkool, Huljas, Vohnjas ja Kihleveres raamatukogu, Neerutis harrastusmuuseum, Viitnas ja Arbaveres on puhkeasutusi.

20. sajandi algul olid nüüdse Kadrina valla alal Aaspere, Palmse, Vohnja ja Undla vald, need säilisid (piirimuudatustega) ka 1939. a. valdade reformis. Rajoonide moodustamisel (1950) oli nüüdse Kadrina valla territooriumil 6 väikest külanõukogu, 1954 liideti neist Kruusimäe-Kadapiku ja Neeruti Tapa rajooni kuuluvaks Kadrina külanõukoguks, mis Rakvere rajooni arvatuna suurenes 1966 ja 1972 veelgi ning sai 9. IV 1992 omavalitsusliku valla staatuse.

Kadrina kihelkond hõlmas Virumaal nüüdse Kadrina valla ning osi Vihula vallast. Muinaslinnus asus Mäeotsa linnamäel (Võduveres) ja Neeruti Sadulamäel. 13. sajandi alguses kuulus piirkond Repeli muinaskihelkonda.
Kadrina kirikukihelkond asutati umbes 1240. Selle põhjaossa ehitati arvatavasti enne Vene-Liivimaa sõda Ilumäe kabel (nüüdne hoone pärineb aastast 1843).
1633-38 oli Kadrina pastor Heinrich Stahl, 1800-43 Arnold Knüpffer. Mõisnikevastaseid väljaastumisi oli Vohnjas (vastuhakk 1698, kaebuste esitamine mölder Jaani eestvõttel 1727-43), Jõeperes (kaebuste esitamine aednik Jaani eestvõttel 1805), Palmses (teotööst tõrkumine 1805-06) jm. Talude päriseksostmine algas 1866 (Palmses).
1870 rajati Kadrina raudteejaam, selle ja kiriku vahele tekkis 19. sajandi lõpus alevik. 1870. aastail sai suvituskohaks Võsu. 1906 asutati Kadrina haridusselts.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tln., 2003


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee