09:24 reede, 20.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PärnumaaVallad
  Häädemeeste vald

Häädemeeste vald asub Pärnumaa lõunaosas; 390,34 ruutkilomeetrit, 3175 elanikku (2003). Keskus asub Häädemeeste alevikus. Piirneb lõunas Lätiga ja läänes Liivi lahega. Paikneb Liivi lahe rannikumadalikul. Iseloomulikud on rannaniidud ja piki rannikut kulgevad luiteahelikud (kõrgeim koht Tõotusemägi, 40 m). Asustus on koondunud luiteahelike ja rannikuäärsete teede äärde. Valla siseosa on valdavalt metsane (66% vallast hõlmavad metsad). Valla piiresse jäävad Kivikupitsa mäe kaitseala, Kabli kaitseala, Laiksaare männiku kaitseala, Metsapoole kaitseala, Nigula looduskaitseala (osaliselt) ja Rannametsa-Soometsa looduskaitseala (osaliselt). Häädemeeste vallas on Tolkuse raba lõunaosa ja Nigula raba.
Valda läbib Tallinna-Ikla (Riia) maantee.
Häädemeeste vallas tegutsevad Häädemeeste Huvikeskus, Kabli seltsimaja ning Massiaru ja Treimani rahvamaja, Häädemeeste Keskkool, Kabli Lasteaed-Algkool, Massiaru Algkool ja Metsapoole Põhikool. Aastast 1991 ilmub ajakiri "Häädemeeste Elu" (väljaandja Sulev Kasvandik).
Peale Häädemeeste alevikus paiknevate kirikute on Urissaares ja Treimanis õigeusu kirik ja Treimanis luteri kirik.
Valla staatus aastani 1950, ennistatud 6. XII 1990.

Häädemeeste kihelkond hõlmas Pärnumaal nüüdse Häädemeeste valla ala; moodustati 1862 piirkonnast, mis kuulus 17. sajandi lõpus Tori, 18. sajandi I poolel Pärnu, aastast 1752 Saarde ja 1776-1862 uuesti Tori kihelkonda. Ordu võimu ajal kuulus ala halduslikult Pärnu, osa võib-olla Viljandi komtuurkonda. 17. sajandi keskpaigast oli Häädemeeste kihelkonnas abikirik, praegune Häädemeeste kirik on ehitatud 1874.
19. sajandil kuulusid kihelkonna mõisad (Häädemeeste, Tahkuranna ja Orajõe; kaks esimest alates 17. sajandi lõpust) riigile, teoorjuslikud koormised olid neis väiksemad kui naaberaladel. Mõisade (1870 Tahkuranna, 1907 Orajõe, 1920. a. maareformiga Häädemeeste mõisa) tükeldamise tagajärjel tekkis palju väikekrunte. Talude päriseksostmine algas 1876, haripunkt oli 1891, 1846-48 siirdus üle 40 % rahvastikust õigeusku; 1872 valmisid Häädemeeste ja Tahkuranna õigeusu kirik.
19. sajandi viimasel kolmandikul oli Häädemeeste Eesti peamisi purjelaevaehituse ja meresõidu keskusi.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee