|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Kihnu vald
Kihnu vald asub Pärnu maakonnas Liivi lahe suurimal, Kihnu saarel ja seda ümbritsevatel laidudel; 16,88 ruutkilomeetrit, 497 elanikku (2003). Linakülas paiknevad vallamaja ja rahvamaja (valmis 2001, ehitati 1999 põlenud hoone lähedusse), põhikool ja koduloomuuseum (asutati 1974 vanasse koolimajja), Sääre külas on raamatukogu. Saare lõunatipus Pitkana otsal asub tuletorn (valmis 1865, tule kõrgus 29 m ü.m.) Kihnu sadam asub saare kirdeosas Lemsi külas. Ühendusepidamine mandriga toimub peamiselt Munalaiu sadama kaudu. Valla piires on Sangelaiu kaitseala.
Saart on esimest korda mainitud 1386 (Kyne), asustust 1518. 16. sajandil kuulus Saare-Lääne piiskopkonna Audru ametkonda, Rootsi ja Vene võimu ajal riigile (v.a. 1627-80, kui oli eravalduses). 1642 ehitati saarele Tõstamaa kihelkonna abikirik. 1840. aastail siirdus enamik kihnlasi õigeusku, nende 1848 asutatud kogudus kasutas senist luteri kivikirikut. Kihnu kroonumõisa (Kühno) kohta on teateid alates aastast 1684, 1884 jaotati see taludeks (moodustus Mõisaküla).
Kihnu elanikkond kujunes peamiselt Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnuist (kihnlased on omakorda asustanud Munalaiu), saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi. On teada, et pärast Põhjasõja aegset katku oli kihnlasi umbes 60; kõige rohkem, üle 1200, oli neid enne I maailmasõda.
Peale põlluharimise andsid elatist kalapüük ja hülgejaht. 19. sajandi II poolel elavnes purjelaevandus (eriti kivivedu linnadesse). 1937 valmis kivimuul. Talude kruntimine viidi lõpule 1939, 1949 asutati kalurikolhoos "Nõukogude Partisan" (ühines 1973 "Pärnu Kaluriga", lõpetas tegevuse 1991).
Kihnlaste etnograafiline eripära ilmneb praegugi murdes, rõivastuses, pulmakombeis ja -lauludes. Rohkesti on teada Kihnu-ainelisi muistendeid, legende ja rahvapärimusi.
Saarelt on pärit hulk laevnikke (sh. Enn Uuetoa (Kihnu Jõnn) ja Jaan Oad. Kultuurielu on filmis jäädvustanud Theodor Luts ja Mark Soosaar.
Valla staatuse sai 21. V 1992.
Kihnu saarel on neli küla: Lemsi, Linaküla, Rootsiküla ja Sääre.
Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
|
|
|
|
|
