|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Atla küla
Atla küla asub Raplamaal Juuru vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 81 elanikku. 2010. a. on elanikke 96. Küla ühendab endised samanimelised küla ja asunduse.
Küla kohta on esmateade aastast 1241 (Attola), mõisa kohta aastast 1422. Mõisast (Gross-Attel) eraldati 1686. aastal Eeru mõis (Klein-Attel).
Tähelepanu väärib ajalooline Atla mõisaansambel.
Väiksemapoolne ühekorruseline kõrgel soklil härrastemaja pärineb 18. sajandi lõpuveerandist. 1905. aastal põletati see revolutsiooni käigus maha, kuid ehitati pärast seda uuesti üles. Mõis on eravalduses. Omanik Raivi Juks on mõisas taastanud ühe põlise käsitööliigi – savipõletamise – keraamiliste nõude valmistamise näol.
Atla mõis oli pärast Mahtra sõda vangistatud talumeeste esmane koondamiskoht. "Kas metsa puudel oksi ei olnud, kus sa ennast oleksid võinud üles puua? Et sa ise ennast ei tapnud, siis peame sind püssidega maha laskma," meenutab Mahtra talurahvarahutuste (nn. Mahtra sõja) üks juhte Hans Tertsius sõnu, millega teda pärast Atla mõisas käte ja jalgade kinnisidumist tervitas haagikohtunik. Altla mõisnik aga olevat süüdistanud: "Sa oled kaks kubermangu keema pannud, nagu herne pajad."
Vaatamisväärne on Atla-Eeru kõrts. Atla paruni Barlöveni 1840. a. ehitada lastud talupojakõrts on tänaseks tõenäoliselt ainuke taoline terves Eestis. Et kõrtsipidaja pidi olema ühtlasi ka talunik, siis kujutab kõrtsihoone oma puidust kambrite ja rehetoaga ning paekivist rehealusega tüüpilist eelmise sajandi Juuru kihelkonna talutaret.
Kõrts oli tihedalt seotud Mahtra sõja sündmustega: ülestõusupäeva varahommikul koguneti Eeru kõrtsi juurde, et seltsis Mahtrasse minna, pärast aga tohderdati siin sõjas saadud haavu. Hoones on praegu muuseum.
Vt. Isikud - Tertsius, Hans
Kasutatud materjalid: Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991
Juuru valla kodulehekülg
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
