|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Hageri küla
Hageri küla asub Kohila vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 117 elanikku.
Hageri külale on liidetud Hageri ja Sutlema asundus, Põikma, Nõmme ja Adila-Tagaküla.
Küla ja kihelkonda on esmakordselt mainitud 1241. a. (Hakriz, ka Haccritz ja Hakrotz). Sutlema mõisa kohta on teateid alates 1425. aastast (Suttelemode, hiljem Sutlem), temast eraldati 1691. a. Mäeküla mõis (Mehheküll, hiljem Mähküll).
Hageri Lamberti kirik on väljapaistvamaid historitsistlikke maakirikuid Eestis. Ehitatud 19. sajandil lammutatud gooti kivikiriku (esmamainitud 1424) asemele aastatel 1890-92 (arh. E. Bernhard, ehitusmeister Lukk).
Hageri kirikumõis (Haggers) asus kirikust 7 km läänes ja jääb nüüd Harju maakonna piiridesse.
Hageri ümbruse tasast pinnamoodi ilmestavad Hageri-Sutlema rannamoodustised, kus hilisjääajal eksisteerinud Balti jääpaisjärv on vorminud mitme meetri kõrgused rannaastangud. Üsna Hageri keskuses asub Hageri karstiala (LKk, 1 ha), kus neeldub kagust tuleva kuivenduskraavi vesi. Lagedal heinamaal on karstivormid hästi jälgitavad. Veerohkel aastaajal ei suuda kurisu kogu vett vastu võtta ning see voolab mööda maapinda põhja suunas, mõnikord ujutab üle isegi Hageri-Kiisa tee. Karstialal neeldunud veed tulevad allikatena maapinnale Sutlema pargis.
Hageri küla piiresse jäävast paarikümnest kultusekivist on tuntuim Hiiekivi (ümbermõõt 12 m, kõrgus 1,7 m) Rabivere tee ääres. Kivil on kokku loetud 51 lohku.
26. detsembril 1905 toimus kivi lähedal kokkupõrge kohalike talupoegade ja Tallinnast tulnud tragunisalga vahel. Tragunid raiusid mõõkadega surnuks 4 talumeest, viies suri hiljem haavadesse. Sellest peale nimetatakse kivi ka Verekiviks.
Kirj.: Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991
Hageri kirikust on teateid 1924. a. Põhjasõjas hävinud kirikuhoone taastati. Hiljem on kirikut mitu korda remonditud. 1892. a. õnnistati kirik Hageri kihelkonna Püha Lambertuse kirikuks.
F. R. Kreutzwald leeritati Hageri kirikus.
Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestustahvlid avati 24. või 28. II 1924 Hageri kirikus. Okupatsiooni ajal tahvlid peideti.
Taaspaigutamine 19. II 1989. a. -
Au Eesti wabaduse sõjas langenutele 1918-1920 - 24 nime.
Ole ustaw surmani, siis tahan ma sulle elu krooni anda
Maailmasõja ohvrite tahvlitel -
Au ilma sõjas langenutele 1914-1917 - kokku 57 nime -
Ole ustaw surmani, siis tahan sulle elu krooni anda
Oma külla paigaldati 1989. a. mälestuskivi -
Siin asus Mäeküla mõisamoonakate maja, kus sündis 28. I 1879 Marie-Elisabeth Jõgis, näitlejana Betti Kuuskemaa
Tunnustatud näitleja on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
