|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Kohila vald
Kohila vald asub Raplamaa põhjaosas; 226,72 ruutkilomeetrit, 5915 elanikku (2003). Keskus Kohila alevikus.
Paikneb Harju lavamaal. Valdavalt tasast maastikku ilmestavad Keila jõe org ning mõningad väiksemad pinnavormid (Hageri-Sutlema rannamoodustised ja Seli-Angerja servamoodustised). Valla lõunaosas asuvad Seli ja Rabivere raba ning lääneosas Lümandu allikad. Hageri ümbruses leidub karsti.
Kaitsealad: Aandu karstikaitseala, Hageri karstikaitseala, Hageri-Sutlema rannamoodustiste kaitseala, Lümandu (botaaniline) kaitseala, Rabivere raba kaitseala (osaliselt), Seli-Angerja kaitseala ja Urge kaitseala.
Huviväärsed on Lohu Jaanilinn, Hageri Lambertuse kirik, Sutlema barokkansambel (18. saj. IV veerand), Lohu, Tohisoo ja Kohila mõis ning Angerja linnuse varemed (rajatud 15. sajandi alguses).
Haridus- ja kultuuriasutused on Kohilas (gümnaasium, koolituskeskus, raamatukogu) ning endises kihelkonnakeskuses Hageris (muuseum, kool, raamatukogu ja rahvamaja). Hageris on hooldekodu ja Viliveres alaarenguga noorte turvakodu "Kati kodu".
Peale Hageri EELK koguduse tegutsevad Kohilas baptistide kogudus ja õigeusu Angerja Issanda Taevaminemise kogudus.
Valda läbivad Tallinna-Rapla maantee ja Tallinna-Viljandi raudtee.
Valla põhjaosas on Aespa ja Vilivere aianduspiirkond, mis jätkub Saku vallas. Valla majanduskeskus on Kohila alev.
Vald aastani 1950. Ennistati 3. I 1991, omaette haldusüksuseks sai siis Kohila alevvald, 2002 alevvald ja vald ühinesid.
Hageri kihelkond
Hageri kihelkond hõlmas Harjumaal nüüdse Kohila ning osa Nissi, Saku ja Saue valla ala. 13. sajandi alguses kuulus teadmata nimega muinaskihelkonda. Lohul asus kaks linnust, suurem Lohu Jaanilinn. Hageri kirikukihelkond, mis hõlmas algselt ka hilisema Juuru ja Rapla kihelkonna ning osa Nissi kihelkonnast, moodustati varsti pärast taanlaste vallutust, teda on mainitud "Taani hindamisraamatus". Arvatavasti 15.-16. sajandil ehitati Angerja vasallilinnus. 1560 osalesid Hageri talupojad Lääne-Eesti talurahva ülestõusus, vastuhakk oli Hageris ka 1691.
Talude päriseksostmine oli suhteliselt aeglane, osavõtt rahvuslikust liikumisest loid.
1905 põletati või purustati 12 mõisa.
1907 ehitati Kohila paberivabrik, selle juurde tekkis alevik.
Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
|
|
|
|
|
