|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Kehtna vald
Kehtna vald asub Raplamaa kaguosas; 507,3 ruutkilomeetrit, 5196 elanikku (2003). Paikneb Harju lavamaa ja Kõrvemaa piirialal, kõrgeim koht Paluküla Hiiemägi (106 m) jääb valla idaossa. Asustus on peamiselt valla loodeosas (ligi pool elanikkonnast elab Kehtna, Keava ja Kaerepere alevikus), lõuna- ja idaosa (Kõnnumaal) on valdavalt metsane ja soine (Nõlvasoo ning Imsi, Kastna, Mukri ja Keava raba), sealne asustus paikneb asustuskeskuste ümber (Eidapere, Järvakandi, Lelle). Metsamaa hõlmab vallast 49 % (riigimetsamaad haldavad Vahastu ja Käru metskond). Järvakandi kui alevvald on omaette haldusüksus.
Valda läbivad Rapla-Türi maantee ja Tallinna-Viljandi raudtee, mõlemalt hargneb Lelles haru lõuna suunas. Valla kaguosa läbib Rapla-Kergu maantee.
Valla kirdeosa rabad kuuluvad Kõnnumaa maastikukaitsealasse. Kaitsealad: Mukri maastikukaitseala, Estonia mäe kaitseala, Imsi järve kaitseala, Selja mägede kaitseala, Pae karstikaitseala ja Taarikõnnu looduskaitseala (osaliselt).
Huviväärsed on Kehtna ja Ingliste mõis, Keava mäed (seal asub Keava linnamägi) ja Järvakandi kirik (Lellaperes). Lelles on õigeusu kirik. Eidaperes, Kaereperes, Kehtnas ja Lelles on põhikool, Inglistes lasteaed-algkool, Kehtnas Majandus- ja Tehnoloogiakool. Kultuurikeskused on Eidaperes, Lelles, Kehtnas ja Kaereperes (Valtu seltsimaja). Vallas on kuus raamatukogu.
Vald kuulus Harjumaasse aastani 1950, staatus ennistati 14. II 1991.
Eesti Entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
