|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Märjamaa vald
Märjamaa vald asub Raplamaa loodeosas, 871,62 ruutkilomeetrit, 7495 elanikku (2003). Keskus Märjamaa alevis. Pindalalt Eesti suurim vald. Paikneb Lääne-Eesti madaliku ja Harju lavamaa piirialal. Valla põhjaosas on valdav õhukese pinnakattega paetasandik, seal on iseloomulikud loometsad, leidub karsti. Orgital on paekarjäär (Orgita-Haimre dolokivimaardla). Lõunaosas on peamiselt viirsavitasandikud, mida läbistavad jõeorud (Kasari, Vigala).
Looduskaitsealad: Vardi loometsa kaitseala, Varbola kaitseala, Hiie tammiku kaitseala, Angasilla mäe kaitseala, Märjamaa järtade kaitseala ja Niidiaia tammiku kaitseala.
Valda läbib Tallinna-Pärnu maantee.
Peale valla keskuses asuvate haridus- ja kultuuriasutuste on Valgus ja Haimres põhikool ning Sipas ja Lauknas lasteaed-algkool. Varbolas töötab 6-klassiline kool. Kõigis eelpool nimetatud asulates on raamatukogud ja klubid. Raamatukogu ja kultuuri- ja spordikeskus on ka Teenusel.
Huviväärsed on Maidla (härrastemaja praegune kuju pärineb 19. sajandi I veerandist), Kasti (härrastemaja 18. sajandi II poolest), Sipa (ansambel põhiosas 18. sajandi IV veerandist), Teenuse (18. sajandi lõpust) ja Vaimõisa mõis (hoonestus 19. sajandi I poolest), Sipa pärn ja Varbola maalinn. Velisel asuvad õigeusu Ristija Johannese kirik (ehitatud 1884) ja Sillaotsa talumuuseum (avati 1982 Aleksei Parnabase eestvedamisel).
Varbolast kagus on Vardi metskonna keskus.
20. sajandi algul jagunes praeguse Märjamaa valla ala Läänemaa koosseisu kuuluvate valdade Sipa, Luiste, Velise, Märjamaa ja Haimre vahel ning 1939-50 Märjamaa ja Velise valla vahel. 20. XII 1990 ennistati Loodna vald, 14. II 1991 Märjamaa vald. Loodna ja Märjamaa ning Märjamaa alevvald ühinesid 28. X 2002.
Märjamaa kihelkond hõlmas Läänemaal enamilku nüüdsest Märjamaa vallast. Moodustas 13. sajandi alguses koos Kullamaa ja Vigala ümbrusega muinaskihelkonna (nime ei ole ürikuist leitud). Märjamaa alal asusid Konuvere ja Sõtke muinaslinnus.
Märjamaa kirikukihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandil (esmamaining 1364, Mariema). 13.-16. sajandil kuulus suurem osa kihelkonnast Saare-Lääne piiskopile, väiksem osa (Sõtke ümbrus) ordule. Kastile ja Lümandusse rajati vasallilinnus.
1560 oli Märjamaa kihelkond talurahvaülestõusu keskusi.
Rootsi võimu ajal kuulus piirkond Koluvere linnuselääni.
Haimres oli 1717-95 Sulu paberiveski; Haimre ja Orgita murdude ehituspaasi veeti 18. sajandil Peterburi.
Talusid hakati Märjamaal päriseks ostma suhteliselt hilja.
Detsembris 1905 põletasid töölissalgad pooled mõisad. 6. II 1906 hukkas karistussalk Märjamaal 3 talupoega ning andis 79-le ihunuhtlust.
1908 asutati Märjamaal haridusselts ja 1910 põllumeesteselts. 1911 peeti esimene kohalik laulupidu.
Seoses usuvahetusliikumisega asutati Märjamaal 1886 õigeusu kogudus (tegutses 1960. aastateni) ning 1892 ehitati sinna kirik.
Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
