00:32 neljapäev, 27.04.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaVallad
 
Vaatamisväärsused (35)
 
  Helme vald

Helme vald asub Valgamaa lääneosas; 312,73 ruutkilomeetrit, 2558 elanikku (2003). Keskus Tõrvas. Lõunas piirneb Lätiga, idas kulgeb piir piki Väikest Emajõge.
Paikneb Sakala kõrgustiku kaguosas. Maastikku ilmestavad jõgede orud (Õhne, Jõku). Asustus paikneb peamiselt valla põhjaosas, lõunaosas Läti piiri ääres on valdavad metsased liivikud, seal on ka järvi (Lasa, Märdi, Mäsajärv, Tündre). Valla piiresse jäävad Holdre männikute kaitseala ja Tikste kaitseala. Metsamaa hõlmab vallast 52 %. Riigimetsamaad haldavad Paanikse, Valga ja Aakre metskond.
Vallas tegutsevad Ala Põhikool ja Ritsu Lasteaed-Algkool (Linna külas), Koorküla ja Ala rahvamaja ning Helme ja Taagepera raamatukogu.
Huviväärsed on Taagepera mõis ja Holdre mõis ning Taagepera (ka Ala) Jaani kirik (ehit. 1674) ja kalmistu, kus asub Eesti soost mõisniku Mats Erdelli hauakabel. Helme pastoraadis on koduloomuuseum ja Jõgevestes Barclay de Tolly mausoleum.
Aastani 1921 kuuluv Helme vald Viljandimaasse, aastani 1950 Valgamaasse; ennistatud 11. VII 1991.

Helme kihelkond hõlmas Valga- ja Viljandimaal nüüdse Helme, Hummuli ja Riidaja valla ala, Kärstna ümbruse (Tarvastu vald) ning Omuli (eesti keeles ka Hoomuli, Oomuli; Põhja-Lätis). Kuulus esiajal Sakalasse, aastast 1224 ordule. Muinaslinnustest oli Helme kihelkonna alal Tõrva Tantsumägi, võib-olla oli linnus ka arvatavasti 14. sajandi I poolel ehitatud Helme ordulinnuse asukohal. Kirikukihelkonnaks sai Helme arvatavasti 13. sajandil (esmamaining 1329. Helme Maarja kirik pärineb 14. sajandist, Taagepera abikirik on ehitatud 1674. 13.-14. sajandil kuulus Helme kihelkond Karksi foogtkonda, alates ordulinnuse valmimisest allus kihelkond otse ordumeistrile. 15.-16. sajandil läänistas ordumeister suure osa Helme kihelkonnast. Helme linnuse juures oli alev; Vene-Rootsi 1656.-58. a. sõja ajal õhkisid rootslased 1658. a. linnuse. Vene-Liivimaa sõja ajal peeti Helme kihelkonna alal Oomuli lahing, Põhjasõja ajal Hummuli lahing. Poola võimu ajal oli Helme kihelkond aastast 1582 Pärnu presidentkonna staarostkond. 1621-1888 kuulus kihelkond Pärnu-, 1888-1920 Viljandimaasse.
1845-48 siirdus 17,1% rahvastikust õigeusku. Talude päriseksostmine algas 1857 ja lõppes põhiliselt 1870. aastail.
Rahvuslikus liikumises osalesid helmelased elavalt. 1870. aastail tekkinud Tõrva asula sai 1921 aleviks ja 1927 linnaks. Valga maakonna moodustamisel 1920/21 jäid Kärstna ja Riidaja Viljandimaasse, muud Helme kihelkonna vallad ühendati Valgamaaga.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
 
  Hummuli vald

Hummuli vald asub Valgamaal: 162,7 ruutkilomeetrit, 1065 elanikku (2003). Keskus Hummuli alevikus. Lõunas piirneb Lätiga, idas on piiriks Väike Emajõgi, läänes Õhne jõgi. Valda läbib Pärnu-Valga maantee.
Hummuli vald paikneb Sakala kõrgustiku kaguosas. Õhne ja Väikese-Emajõe vahel on rohkete moreenkuplite, mõhnade ja oosidega ala - Hummuli kuplistik (kõrgeim koht 117 m). Lohkudes leidub väikesi järvi (Loosu, Nihu-, Soolikse ja Talli järv). Asustus on peamiselt valla põhjaosas. Lõunaosa hõlmaval liivikul asuvad metsaalad (metsamaa hõlmab vallast 55 %), idaosas madaldub maastik Väikese Emajõe orgu. Valla edelaosas asuvad Koorküla järved, millest Udsu järv ja Valgjärv kuuluvad Koorküla Valgjärve ja Udsu järve kaitsealasse. Väikese Emajõe orus paikneb Kaprani soo ning Läti piiri lähedal Mõttuse soo.
Kool ja kultuuriasutused on Hummuli alevikus.

Enne 1921. aastat kuulus vald Viljandimaasse, aastani 1950 Valgamaasse. Ennistatud 20. XI 1991.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
 
  Karula vald

Karula vald asub Valgamaa idaosas, piirneb läänes Lätiga ja Valga linnaga; 40,87 ruutkilomeetrit, 1130 elanikku (2003). Keskus Lüllemäe külas.
Valla lääneosa paikneb Valga nõos, idaosa Karula kõrgustikul. Valla idaosa ulatub Karula Rahvusparki (jätkub Võrumaal). Metsamaa hõlmab vallast 56 %. Riigimetsamaad haldavad Taheva ja Valga metskond.
Tegutsevad Lüllemäe Põhikool ja Kaagjärve Lasteaed-Algkool. Lüllemäel ja Kaagjärvel on raamatukogu, Lüllemäel töötab kultuurimaja.

1920-50 kuulus vald Valgamaasse (varem Võrumaasse). Valla staatus ennistati 30. I 1992.

Karula kihelkond hõlmas Valgamaal (aastani 1920 Võrumaal) nüüdse Karula valla ning Antsla, Mõniste, Taheva ja Tõlliste valla osi.
Karula kirikut on esimest korda mainitud 1392 (Carwele), Karula kihelkonda 1532. a. Keskajal kuulus Karula kihelkonnast suurem osa Sangaste piiskopimõisale, maavaldusi oli kihelkonnas ka Valkena kloostril. Karula tolleaegse territooriumi osi on liidetud Hargla, Sangaste ja Urvaste kihelkonnaga.
Aastatel 1630-42 oli Karulas pastoriks J. Rossihnius, 17. ja 18. sajandi vahetusel (aastast 1698) J. Hornung.
Põhjasõja-aegse Karula lahingu (2. jaanuaril 1708) võitis Vene vägi.
Seoses pearaha kehtestamisega oli Karulas 1784. a. talurahva vastuhakk.
Aastatel 1845-48 siirdus 26% rahvastikust õigeusku, ehitati õigeusu kirik, mille juurde tekkis Vissi alevik.
Talude päriseksostmine algas 1865. a., oli hoogne 1870. aastail ja 1897 ning jõudis lõpule 1904. a. Ostjaid oli ka väljastpoolt kihelkonda (sealhulgas Lätist).
19. sajandi algusel asus osa talupoegi Alūksne ümbrusse ja Venemaale.
20. sajandi algul tekkis Karula kiriku ümbrusse Lüllemäe alevik.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee