|
|
 |
 |
 |
 |
 |
|
|
 |
 |
 |
 |
| |
Ida-Virumaa
Ida-Viru maakond
Pindala 3 364, 05 ruutkilomeetrir
Elanike arv 178 987
Keskus Kohtla-Järve linn
Asustustihedus 53,2 inimest ruutkilomeetri kohta
Haldusjaotus: linnad Jõhvi (12 041 el.), Kiviõli (7330 el.), Kohtla-Järve (47 484 el.), Narva (68358 el.), Narva-Jõesuu (2955 el.), Püssi (1867 el.), Sillamäe (17143 el.); 16 valda (Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna, Vaivara).
Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis, Soome lahe ja Peipsi järve vahel.
Loodus
Ida-Viru maakonna põhjaosa paikneb Kirde-Eesti lavamaal, suurem, lõunapoolne osa Alutaguse füüsilis-geograafilises rajoonis. Soome lahe rannikut äärestab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank (Ontikal kuni 56 m üle merepinna); panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Lavamaad liigestavad Purtse, Pühajõe, Vasavere ja Sõtke jõe org, tuntumad kõrgendikud on Sinimäed (aluspõhjapangased) ja Purtse Hiiemägi (lavasaar). Lavamaa viljakail aladel on põllud, niiskemais piirkonnis metsad, niidud ja sood. Maakonna keskosas asub Jõhvi kõrgustik. Lõunaosa on üldiselt madal ja tasane; pinnamoodi mitmekesistavad Illuka, Kuremäe ja Tärivere-Iisaku ümbruses oosid ja mõhnad ning Tudulinna ja Avinurme mail moreenkuhjatised. Peipsi põhjarannikut palistab Lohusuust Vasknarvani luiteahelik. Alutagusel jõlmab kuni poole pindalast soo. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont. Maakonda veestavad 165 jõge, oja jm. veekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja, Must-, Avi- ja Tagajõgi. Järvi on 70, kogupind 5,9 ruutkilomeetrit (1,8 % maakonna territooriumist), maastikuliselt pakub huvi termokaustilise tekkega Kurtna järvestik.
Kõige rohkem on soostunud leetmuldi ning soostunud kamarmuldi, paiguti leidub rähk-liivsavimuldi, pangapealsetel aladel ka loomuldi. Peipsi rannikul ja Narva jõe orus on ülekaalus leede-liivmullad. Ülekaalus on soo- ja palumets.
Maavaradest leidub põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast.
Kirj.:
H. Joonuks, O. Vallimäe. Kohtla-Järve linn ja rajoon. Tln., 1988
Kohtla-Järve. Linn ja rajoon. Tln., 1988
Eesti Entsüklopeedia
Eesti arhitektuur. Ãœldkoostaja V. Raam. Tln., 1993
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
