18:25 reede, 20.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
VõrumaaVallad
  Lasva vald

Lasva vald asub Võrumaa kirdeosas; 172,18 ruutkilomeetrit, 1784 elanikku. Keskus Lasva külas.
Suurem osa Lasva vallast paikneb Ugandi lavamaal, lõunaosa ulatub Võru-Hargla nõkku ja Haanja kõrgustikule. Valla keskosas ilmestab maastikku Võhandu jõe keskjooks ning lõunaosas Kütiorg.
Üsna palju on järvi - valla põhjaosas Tsolgo järvestik ja lõunaosas Kütiorus asuvad järved. Kütiorg ja sellega piirnevad alad kuuluvad Haanja loodusparki.
Metsamaa hõlmab vallast 42 % (riigimetsamaad haldavad Kuhja ja Ilumetsa metskond).
Kasva valda läbivad Võru-Räpina ning sellelt hargnev Obinitsasse suunduv maantee, lõunaosa läbib Valga-Petseri raudtee.
Lasval ja Tsolgos on raamatukogu ja rahvamaja, Kääpal põhikool ja raamatukogu, Otsal Lasva raamatukogu laenutuspunkt ning Pikakannul põhikool (koolimuuseum).
Suurimad ettevõtted tegelevad puidutöötlemisega.

Vald aastani 1950, staatus ennistati 7. V 1992.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003

Lasva vald

Lasva vald paikneb Võrumaa kirdeosas, Räpina ja Obinitsa teede ümbruses. Lasval asub 1881 valminud Pindi kirik ja kalmistu, kuhu on maetud Vabadussõja kangelane kapten Vreemann. Lasva järv (11 ha, sügavus 19 m) on hea supluskoht, veidi edelasse jääb piklik Kalijärv. Hinnatud kanuumatkajõe Võhandu lähedal Kääpal on kiviaja asulakoht ja I at II poole kääbastikud 48 kääpaga.

Valla loodeosas asub 7 sügava järvega Tsolgo aheljärvestik. Räpina teel Paidras, viimase metsavenna August Sabbe hukkumispaigas (28.09.78) on mälestusmärk kõigile metsavendadele. Supluseks ja laagripaigaks sobib hästi Paidra järv, Listaku külas on ainulaadne Tõutsimäe tähetorn.

Valla kaunis lõunaosa ulatub Haanja kõrgustikule. Mäenõlval asuvas Noodaskülas kasvab tee kohal Toborna mänd, siit algab ligi 70 m sügavune järsuveeruline Kütiorg , mille põhjas voolab 3 vesiveskile jõu andnud Iskna oja. Iidne Küti Mäeveski on töötanud siin järjepidevalt 1868. aastast tänapäevani, viimasel ajal elektri jõul. Piki orgu saab matkata Kütioru mäesuusakeskuseni (ligi 3 km), oru idanõlval lookleval maakunstirajal on välja pandud eri rahvusest kunstnike taiesed (tel (078) 29 210). Orust ida pool Tohkris asub 7 põlistammest koosnev kultusepaik Tammetsõõr ja ohvriallikad.

Materjal Lasva valla koduleheküljelt
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee