03:54 neljapäev, 19.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
VõrumaaVallad
  Antsla vald

Antsla vald asub Võrumaa lääneosas, hõlmab vallasisese linnana ka Antsla linna; 270,79 ruutkilomeetrit, 4380 elanikku (s.h. Antsla linn) (2003).
Vald paikneb kolmes maastikurajoonis. Valla loodeosa asub Valga nõos, kus on ülekaalus tasane pinnamood, keskosa läbib edela-kirde-sihiline Karula kõrgustik (kõrgeim koht valla kirdeosas 130 m) ning lõuna ja kagu suunas maastik maastik madaldub, moodustades osa Võru-Hargla nõost.
Vallas asuvad Antsla Gümnaasium, Vana-Antsla Kutsekeskkool, Lepistu Põhikool (Roosikul) ja Lusti Algkool-Lasteaed, Haabsaare, Linda, Säre ja Tsooru raamatukogu ning Linda ja Tsooru rahvamaja.
Valla edelaosas asub suur Karula Rahvuspark (keskus Ähijärve külas).
Suurimad järved: Ähijärv, Vahtsekivi, Märdi ja Suur Pehmejärv.
Antsla-Kraavi õigeusu kirik (ehit. 1895; pärast õigeusu koguduse lõppemist 1984 on Urvaste abikirik) asub Antslast 2 km kirdes Kraavi külas.
Valla suurimad tööandjad on põllumajandusega ja puidu töötlemisega seonduvad ettevõtted ning haridusasutused.
Antsla vallast on pärit Bernard Kangro ja Karl Pärsimägi.
Valla staatus 1939-50, taastati 21. VI 1991.

Antsla, vallasisene linn Võrumaa loodeosas Valga-Petseri raudteejaama ääres; 1502 elanikku (2003).
Paikneb lavakõrgendikul, mis kirdeserval madaldub Lambahanna (Maasika) oja ja lõunas Ärnu jõe suunas. Linna põhjapiiril, Lambahanna ojal paikneb Nässmetsa paisjärv.
Antslas asuvad gümnaasium, Antsla kooli muuseum, muusikakool, haigla, kultuuri- ja spordikeskus ning linnaraamatukogu. Antsla-Kraavi õigeusu kirik (hoonet kasutab luteri kogudus) asub Antslast kirdes Kraavi külas. Linnas tegutseb babtistikogudus.
Antsla metskonna keskus paikneb linnast 9 km lõunas Haabsaare külas.
Antsla suurimad ettevõtted on mööblitootja AS Wermo tootmistsehh ning transpordikäitised AS Taisto ja OÜ Ventsel Transport. Tegeldakse ka õmblemise ja kaubandusega.

Asula kandis esialgu kõrtsi ja postijaama järgi Siksälä nime, seejärel hakati paika nimetama Haukaks ja hiljem Antslaks. Selle kasvu soodustas 1889 avatud raudtee, mis on nime saanud kahe lähedal asuva mõisa järgi (Uue- ja Vana-Antsla); ümbruskonda osteti rohkesti ehituskrunte, edenesid väiketööstus ja -kaubandus. 1920 sai Antsla aleviks, linn on ta aastast 1938, 1950-59 samanimelise rajooni keskus. 9. VII 1941 - 14. VIII 1944 kestis Antslas Saksa okupatsioon, sõjas hävis rohkem kui pool linna.
Omavalitsusliku staatuse sai 22. IV 1993. 1999 ühines Antsla linn vallaga.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tln., 2003


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee