11:59 neljapäev, 27.04.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HiiumaaLinnadKärdla
 
Vaatamisväärsused (2)
 
 
Kärdla

Kärdla linn on Hiiu maakonna keskus.

Kärdla on rohke rohelusega väikelinn, mis asub saare kirderannikul Tareste ehk Kärdla lahe kaldal. Linna läbib Nuutre jõe ja mitme oja alamjooks. Omapära lisavad kaks parki - Linnapark ja Rannapark, samuti rohkesti lakkamatult voolavaid arteesia kaeve.

Kärdla on välja kasvanud kunagisest rootslaste külast. Teadlaste arvates tulid rootslased Hiiu saarele juba 14. sajandil Soome lõunapoolsetelt rootsi asustusega aladelt. On levinud ka arvamus, et rootslasi toodi Hiiumaale võitluseks mereröövlitega. 1470. a. vabastas ordumeister J. W. v. Herse rootslased pärisorjusest.

Kärdlat (Kertil) mainitakse esmakordselt kirjalikes allikais 1564. a. Pühalepa mõisa vakuse ja külana, mille suurus oli 10 5/8 adramaad, 26 üksjalga ja 12 vabadikku. Nii suur vakus sai tekkida pikkade aastakümnete jooksul.

Järgmistel sajanditel peavad talupojad võitlust mõisaga enda õiguste eest. Säilinud on rootslaste palvekiri kuningannale, milles kurdetakse üle jõu käivate koormiste üle. 1675. a. kinnitas kuningas rootslaste privileegid uuesti, kuid võitlus mõisnikega kestis edasi.

18. sajandi alguses laastas Kärdlat nagu kogu saartki katk. Tartu ülikooli dotsent Leo Tiik väidab oma uurimuses, et Kärdlas suri aastail 1710 -1711 katku 203 talupojast 199, seega umbes 2/3. 1712. a. oli tööjõulisi elanikke alles 79, 1750. a. aga 139. Elaniku arvu kasvu pidurdas ka Kärdla taluperedes leviv veisetaud, mis hävitas sajandi keskel 204 veisest 81%.

19. sajandi algul tabas Kärdla talupoegi talumaade mõisastamine. Mõisniku C. Ungern-Sternbergi survel jättis 1810. a. 23 taluperet maha oma kodu ja 302 inimest asus ümber rootslastega asustatud Vormsi saarele, rannarootslaste küladesse või Haapsalu linna. Sel ajal loodi karjamõis Kertelhof. Mõni rootslaste pere oli siin kuni 1830. aastani, mil toodi Kärdlasse kalevivabrik. Siis lahkusid ka need või asusid töölistena vabrikusse tööle. Kalevivabriku jaoks olid Kärdlas soodsad tingimused: maa kuulus mõisale, sadamakoht mere kaldal, küllalt puhta veega jõgi ja arvukalt odavat pärisorjadest tööjõudu. Kärdla ja kogu Hiiumaa arengut mõjutanud tehas hakkas kiiresti kasvama. Ületoomise ajal oli vabrikus 210 töölist, sajandi keskel 450 ja 1880. a. juba 700 töölist. Kärdla oma 2000 elanikuga kujunes märkimisväärseks keskuseks. Elanike arvu suurendas kalevivabriku mehaanikaosakonnast arenenud nn. assivabrik, mille toodanguks olid põhiliselt vankrite raudteljed, põllutööriistad, ahjuuksed ja raudristid. Viimased püsivad praegugi Hiiumaa kalmistute vanematel haudadel.

1920. a. sai Kärdla ametlikult aleviks, 1938. a. linnaks. Sel ajal oli vabrikus ainult 300 töölist ja linnaelanike arv umbes 1600.

Mälestusmärk Kärdla Kalevivabrikule (autor Mati Karmin) püstitati 1982. a. Vabrikuväljakule (siis Komsomoli väljakule). Graniidist alusele asetatud kujund sümboliseerib kangastelgi, aluskivile kinnitatud vaskplaat bareljeefiga kujutab 1873. a. valminud uur vabrikut, mille 4-korruseline hiigelkorpus oli tolle aja üks väljapaistvamaid tööstushooneid Eestis. Plaadile on graveeritud vabriku tegutsemise aeg - 1830 -1941.

Pikk maja on väljaku teises otsas asuv ühekordne ehitis, milles elas palju aastakümneid Kärdla parun, hiljem vabriku peadirektorid. Pärast sõda asus siin maakonna ja rajooni täitevkomitee, nüüd aga Hiiumaa keskraamatukogu. Pika maja taga asub Rannapark. Siin oli kunagi rootslaste surnuaed, mille asemele Kärdla parun laskis rajada pargi. Rahvasuus kandiski koht pikka aega Paruniaia nime.

Pargist põhja pool asub Kärdla supelrand. Siin köidab pilku “Rannapaargu” ( ehitatud 1971. a. Taavi Stomma projekti järgi ) kunagisel vabriku Lubjaahju mäel. Supelrannas asub huvitav looduslik tähis - rändrahn (3x3,5x5 m), millesse raiutud jooned märgivad kõrgeid veeseise. Kõrgeim joon sündis 1967. a., mil lained ründasid kohviku aluse künka külvi ja rannaäärsed puistud olid merevee meelevallas.

Kärdla kirik ehitati 1863. a. tööliste kogutud rahaga. Enne seda kasutati pühamuna 1847. a. püstitatud puust kabelit. Kuni 1926. aastani oli kirik Pühalepa kiriku filiaal. Kiriku ehituslugu on omapärane selle poolest, et kivikirikule ehitati juurde puust kellatorn, mis ühendati kiriku ruumidega. Kirikus on 600 kohta.

Linnaparki piirab Posti tänav, mida mööda liikudes 200 m kaugusel asub kalmistu. Matmine algas 1848. a., mil endisele rootslaste kalmistule matmine lõpetati. Kalmistul väärib tähelepanu kunstnik Paul Kammi haud (tähise autor Riho Kuld), mitme paruni ja Hiiumaa laulukultuuri suurkuju Liisa Kuusiku hauad.

Paul Kammi majamuuseum

Kunstnik Paul Kammi majamuueum asub Tiigi t. lõpus majas nr. 40.

Ta sündis Kärdlas vabrikutöölise peres, käis siin koolis ja töötas mitmes tekstiilitehases. II maailmasõjas ta püüdis päästa kahurit külmast talvisest jõeveest, haigestus liigesepõletikku ning raske haigus muutis ta peaaegu liikumatuks. Aheldatuna voodisse, töötas ta suure visadusega oma ande kallal. 1963. a. võeti ta Kunstnike Liidu liikmeks. Ta peamiseks joonistusvahendiks oli must pliiats.

Kärdla loode-lääneosa looduslik rikkus on Eestis harva esinevad arteesia kaevud. Niisuguste kaevude valmistamist võimaldavad maapõues peituvad vildakad paekihid, mistõttu põhjavesi liigub surve all. Läbi peenliiva, kruusa ja pae surutakse 10-15 m sügavusele torud, mille kaudu vesi purskub maapinnale purskkaevudena. Ettevõtlikumad on juhtinud vee kööki, teinud õue purkkaevu vms. Rohkesti on näha arteesia kaeve Tiigi ja Aia tänava ääres.

Kärdla hiidkraater

Kärdlast välja liikudes mööda Kärdla - Käina maanteed, avaneb 2-3 km kaugusel vaade avarale lagendik, mis sügavuses varjab Kärdla hiidkraatrit , Eesti suurimat astrobleemi (kreeka k. tähehaav). Selle uunikumi vanuseks peavad teadlased 400-500 miljonit aastat, tema läbimõõt on 4 km ja sügavus 0,5 km. (Olgu võrdluseks toodud, et Kaali kraatri vanus on 3500 aastat, läbimõõt 110 m ja sügavus 16 m). Muidugi on kraatri põhi hilisematel aegadel kattunud setetega. Kraatri sügavikus avastati mineraalvett. Kaugel lagendikul on väike hoone, kus pumbatakse maapinnale mineraalvett.


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee