02:55 neljapäev, 19.10.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaLinnadJõhvi
 
Vaatamisväärsused (1)
 
  Jõhvi

Jõhvi küla (Gevi) kohta on esmateated aastast 1241, Jõhvi ordumõisa kohta aastast 1491. Linna südamikus asuv kaitsekirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse, Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva linnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel.

Jõhvi arengut mõjustas paiknemine teedesõlmes, kus Tallinna-Narva maanteelt hargnesid Tartusse ja Vasknarva viivad teed. Juba 19. sajandi teisel poolel oli Ida-Virumaa suuremaid alevikke, kasvu soodustas Tallinna-Peterburi raudtee ehitamine 1870. aastal. Jõhvi raudteejaam rajati hobupostijaama lähedusse asula keskmest idas. Narva maantee suunamuutuse kohal asunud turuplatsi lõunaküljele püstitati 1895. a. ap.-õigeusu kirik. Asulas olid 20. sajandi alguses koolid, laenu-hoiukassa, haigla; turuväljaku ümber kauplused ja postkontor. Põhiliselt puidust elamud ehitati Narva maantee äärde. 1913. a. oli Narva-Jõesuus vaid 10 kivimaja. Tööstus oli tagasihoidlik (Jõhvi mõisa õlle- ja piiritusevabrik, jahuveski). Aleviks nimetati Jõhvi 1917. a., siis oli elanikke umbes 1300.

Eesti vabariigi ajal soodustas Jõhvi kasvu Kohtla-Järvele rajatud põlevkivitööstus. Jõhvi mõisa jagamisel suurendati alevi maa-ala. Aastail 1922-34 kasvas elamute arv 1,6 korda (1934. a. 300 elamut); hoonestus oli endiselt madal ja peamiselt puidust. Tootmissfäär täienes tärklisevabrikuga; algne puidust jaamahoone asendati 1936. a. kahekorruselise kivist jaamahoonega. Ehitati gümnaasiumihoone (hävinud) ja algkool (arh. A. Tauk, 1929). Linnaks sai Jõhvi 1938. a., elanikke oli siis 2500.

II maailmasõjas hävis ligi 60 % elamuist. 1950. a. sai Jõhvist rajoonikeskus. Aastail 1960-91 kuulus Kohtla-Järve liitlinna koosseisu. Jõhvi lääneserval 1947. a. avatud põlevkivikaevandus likvideeriti 1971. a., linna piirab sellest küljest kõrge aherainemägi.

Jõhvi esimene sõjajärgne generaalplaan valmis 1946. a. Selle järgi on Tallinna-Peterburi raudteest põhja poole kavandatud elutsooni plaanistruktuuri aluseks kolm keskväljaku (endise turuplatsi) juurde koonduvat tänavakiirt: Rakvere tänav, Veski tänav ja Narva maantee. Elutsooni läbib raudteejaama juurde viiv Jaama tänav. Hoonestus projekteeriti üleliiduliste tüüprojektide järgi. Kuni 1955. a. ehitati põhiliselt 1 - 1,5-korruselisi elamuid Jõhvi läänepoolses osas, mille teljeks on Rakvere tänav, kahekorruselisi elamuid püstitati vaid kahes kvartalis linnakeskuse vahetus läheduses. Individuaalelamute piirkonnaks kujunes Jõhvi kirdeosa, kus oli säilinud varem ehitatud maju. Linna keskuses taastati sõjas purustatud hooneid endise turuväljaku (tollal Võidu valjaku) lääneküljel. Väljaku idaküljele ehitati kaevurite klubi lihtne üjekorruseline hoone (nüüd teatrimaja), põhjaküljele kordusprojekti järgi neoklassitsistlik haldushoone (nüüd maakonna- ja linnavalitsus). Sama projekti järgi valmis ka trusti "Eesti Põlevkivi" büroohoone Jaama tänaval. Vaate piki seda tänavat lõpetab üleliidulise tüüpprojekti järgi ehitatud uus jaamahoone (1951). Tänava idapoolsesse otsa rajati haiglalinnak. Ühiskondlikke hooneid püstitati ka Rakvere tänava algusesse: kino, kaubamaja, restoran. Narva maantee algusesse ehitati sammaskojaga kultuurihoone (nüüd kohtuhoone). 1956. a. koostatud Jõhvi-Ahtme generaalplaani (arh. V. Tippel) täiendas elamuehituse paiknemise skeem (1958, arh. A. Kukkur). Varem pargiks kavandatud ala Jõhvi keskmes hoonestati neljakorruseliste elamutega (tüüprojekt 1-317 ja 1-318), keskel kõrguvad üheksakorruselised tellistest punktelamud (kordusprojekt). 1974. a. koostatud Jõhvi-Ahtme planeerimisprojekti järgi (arhitektid V. Tallo, A. Kerge) on Jõhvi praegustes piirides jaotatud neljaks mikrorajooniks - kolm põhja pool ja üks lõuna pool raudteed. 1975. aastast koondus elamuehitus Ahtmesse Idla elamurajooni. 1975. aastast koondus elamuehitus Ahtmesse Idla elamurajooni, Jõhvi ehitati vaid mõned viiekorruselised elamud piki Narva maanteed.

Uuemaid arhitektuuritaotlusi esindavad Jõhvis kaubamaja keskväljakul, finantsasutuste hoone Jaama tänaval ning raudteest lõuna poole, mõisapargi servale ehitatud neofunktsionalistlik kultuurikeskus.

Oleg Kotśenovski
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee