16:06 teisipäev, 12.12.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaLinnadKohtla-Järve
 
Vaatamisväärsused (1)
 
  Kohtla-Järve

Kohtla-Järve linn asub Ida-Viru maakonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas linnas 47 484 elanikku.

Kohtla-Järve on liitlinn põlevkivitööstuse ja põlevkivikaevandamise piirkonnas põhja ja lõuna pool Tallinna-Peterburi raudteed. Jaguneb mitmeks eraldi osaks: Kohtla-Järve (algne Kohtla-Järve töölisasula ehk Vanalinn, Järve linnaosa, Käva), Kukruse, Ahtme (Uus-Ahtme ja Vana-Ahtme), Sompa, Viivikonna ja Sirgala ning Oru. Kohtla-Järve töölisasula sai linnaõiguse 1946. a.; Kohtla-Järve liitlinn moodustati 1960. a. Liitlinna koosseisus oli aastatel 1960-91 Jõhvi (nüüd omaette linn) ja Kohtla-Nõmme koos Kohtla asulaga (alates 1994. a. vald). Kohtla-Järve linna halduskonda kuulusid kuni 1994. a. Kiviõli linn ja Püssi alev (nüüd omaette linnad).

Praeguse Kohtla-Järve linna alal asusid ürikutes 1241. a. märgitud Järve (Jeraius), Kukruse (Kuckerus) ja Tõrvasküla (Terauscula), 1420. a. Sompa (Soenpa) küla. 15. sajandist on andmed Kohtla (Kochtel), Sompa (Sompäh) ja Järve (Türpsal) mõisa kohta. Kohtla-Järve linnaosa lähedusse jääb Järve vasallilinnus, rajatud arvatavasti 16. sajandi alguses.

Kohtla-Järve töölisasula (nüüd nn. Vanalinn) rajati Järve vallamaja juures 1916. a. alustatud põlevkivi kaevandamise piirkonda. Siia loodi esimene põlevkivi utmise katselabor ja ehitati kontorihoone (nüüd põlevkivimuuseum), Kukrusele rajati allmaakaevandus. 1922. a. asutati a/s "Riiklik Põlevkivitööstus", selle kolm õlivabrikut läksid käiku aastatel 1924, 1936 ja 1938, bensiinitehas 1931. Kävale rajati uus kaevandus. Ettevõtte juurde kujunes arh. A. Soansi üldplaani kohaselt töölisasula. Püstitati puidust barakke ja väikekorteritega tööliselamuid hajalipaiknevate gruppidena (Lilleküla, Sibulaküla jt., pole säilinud), omaette 2-korruseliste tööliselamute grupp (Hädaküla) ning ametnike elamud (Siidisuka). Väikeasula tekkis ka Käva kaevanduse juurde. Asulas avati rahvamaja (kohandati varem ehitatud elektrijaamast), kauplused, haigla. Pärast 1930.-ndate aastate majanduskriisi ehitati 3-korruselisi tellistest tööliselamuid kööktubadega Kohtla (Ehitajate) tee äärde Vahekülla ja asula põhjaossa Pavandusse. Suurema ehitisena valmis funktsionalistlik algkoolihoone asula põhjaservas. Asulat läbiva Narva maantee (nüüd Järveküla tee) ja Kohtla tee ristmikule ehitati kooperatiivi kauplus ja Pavandusse väike ap.-õigeusu kirik. 1940. a. hakati Kohtla tee äärde ehitama 2-korruselisi 2-toaliste korteritega elamuid. Asulas oli elanikke umbes 4500.

II maailmasõjas Kohtla-Järve tehaste seadmed purustati ja kaevandused uputati. Taastatud õlivabrikute baasil loodi 1945. a. keemiatööstuse suurettevõte - põlevkivitöötlemiskombinaat (alates 1978. a. Põlevkivikeemia Tootmiskoondis), mille koosseisu lisandus hiljem mineraalväetiste tehas (ehitatud mitmes järgus 1968-80) ning bensoolhappetehas (1975, 1985).

Järve linnaosa (nn. Sotsialistlik linnaosa) rajati hoonestusest vabale alale 2-kilomeetri sanitaarkaitsetsooni kaugusele põlevkivitöötlemiskombinaadist. Linnaosa esimese generaalplaani (1946-47, "Gostroiprojekt" Leningradi osakond, arhitektid I. Pissareva, E. Vittenberg, F. Kirzideli) esimene ehitusjärk reliseerus 1950.-ndate aastate alguses. Üldskeem tugineb klassitsistlikule traditsioonile. Regulaarset tänavavõrku täiendavad kaar- ja diagonaaltänavad; kompositsioonilise pikiteljena rajati 50 m laiune Võidu puiestee (nüüd Keskallee). Hoonestus projekteeriti madal: põhjaosas 1-2- ja Keskalleel ning sellest lõunas 2-3-korruseline. Ehitati peamiselt üleliiduliste tüüpprojektide järgi. Kolmekorruselisi elamuid linnaosa lõuna küljel püstitati ka Eestis koostatud tüüpprojektide kohaselt. Keskalleele avaneva väljaku (siis Rahu väljak) külgedele püstitati neoklassitsistliku piduliku kujundusega 4-korruselised elamud. Üheaegselt valmisid linnaosa arhitektuuriliste aktsentidena Keskalleel kino ja kultuurimaja, idaserva rajati haiglalinnak, alustati ulatuslikku tiigiga maastikupargi rajamist (arh. A. Soans) sanitaarkaitsetsooni. Linnaosa esimene ehitusjärk on terviklik näide sõjajärgseil aastail töölisasulate prjekteerimisel Nõukogude Liidus kehtinud põhimõtete rakendamisest, Eesti arhitektuuripildis siiski erandlik.

Järve linnaosa uus generaalplaan (1955, arh. V. Tippel) nägi ette elutsooni laiendamist kontsentriliselt põhja, ida ja lõuna suunas. 1960.-ndate aastate alguses juurdunud vabaplaneeringu põhimõtteil ehitati 4-korruseliste majade grupp Järveküla tee lõunaküljele. Uus generaalplaan valmis eelmise korrektuurina 1969. a. (arh. R. Riitsaar). Varem ajutiste kilpelamutega hoonestatud ala linnaosa kirdeosas rekonstrueeriti 1970.-ndail aastail 5-korruseliste sektsioonelamute ja 9-korruseliste punktelamutega (kordusprojekt). Uuteks elamuehituse piirkondadeks kujunesid Põhja mikrorajoon lõuna pool Kohtla-Kukruse haruraudteed ja Lõuna mikrorajoon lõuna pool Järveküla teed, suletud Kukruse kaevanduse kohal. Põhja mikrorajoon hoonestati põhiliselt Tartu ja Narva Elamuehituskombinaadi suurpaneelelamutega, ümbersõiduteelt linnasosasse viiva Kalevi tänava äärde püstitati 9-korruselisi tellistest punktelamuid ja kaubanduskeskus. Lõuna mikrorajooni ehitati tellistest plokksektsioonides 5-korruseliste elamute grupid (arh. R. Kivi).

Järve linnaosa läheduses Narva maantee ääres asuvas vanima allmaakaevanduse asulas Kukrusel moodustavad omaette rühma enne II maailmasõda ehitatud kahekorruselised töölismajad. Asula regulaarse tänavavõrguga hoonestus on valdavalt sõjajärgne ja 1-2-korruseline. Asula keskel väljakul asuvad klubi ja koolihoone. Kauplused ja teenindustöökojad on koondunud Narva maanteele viiva põiktänava äärde. Ehitus asulas lõpetati pärast Kohtla-Järve liitlinna moodustamist 1960. a., kaevandus suleti 1968. a.

Ahtme on Kohtla-Järve kagupoolseim linnaosa ja jaotub nn. Uus-Ahtmeks ja sellest kagu poole jäävaks Vana-Ahtmeks. Viimase lähedusse jääb linnaosa tööstustsoon (soojuselektrijaam, ehitusmaterjalide kombinaat) ning kaks kaevandust. Ahtme esimese generaalplaani järgi (1947, "Giprośaht" Leningradi osakond) oli ette nähtud hoonestada vaid maa-ala Jõhvi Ahtme SEJ haruteest edelas. Regulaarse tänavavõrguga esimese ehituspiirkonna teljeks on raudtee juurde viiv Lehola tänav. Kuni 1955. a. ehitati üleliiduliste tüüpprojektide järgi 1-2-korruselisi elamuid ning mitmed ühiskondlikud hooned (kool, lasteasutused, restoran). 1950.-ndate aastate keskel alustati 3- ja 1960. a. 4-korruseliste elamute ehitamist. Kavandatud ühiskondlikus keskuses valmis kino ning Puru külaga piirneval linnaosa põhjaserval haigla. Samal ajal alustati elamuehitust haruraudteest kirdes, kus valmisid internaatkool ja kauplus.

Selle piirkonnaga liitub Idla elamurajoon (planeerimisprojekt arh. I. Jaagus, ehitatud 1975-85), mis on suurim suurpaneelelamutega hoonestatud ala kogu põlevkivitööstuse rajoonis. Elutsooni jaotab kaheks Toome puiestee. Hoonestatud on põhiliselt Tartu Elamuehituskombinaadi 5-korruseliste paneelmajadega. Keskust markeerivad 9-korruselised telliselamud ning 1-2-korruseline kaupluste ja teenindustöökodadega keskusehoone.

1980.-ndatel aastatel kandus elamuehitus Idla elurajooniga põhjas külgnevasse Tammiku elamurajooni, mille üldplaneering hõlmas ala Ahtme ja Puru tee vahel kuni Jõhvini. Alates 1986. a. on Tammiku elurajooni ehitatud 5-korruselisi paneelelamuid ja 9-korruselisi tellistest ja suurpaneeltarinduses punktelamuid, mis praeguseks moodustavad umbes 1/6 elurajooni kavandatud elamufondist.

Vana-Ahtme asula rajati sõjajärgseil aastail Ahtme Soojuselektrijaama lähedusse avariipersonali majutamiseks. Kuni 1955. a. ehitati 1-2-korruselisi elamuid ja teenindusasutuste kompleks. Suurim ühiskondlik hoone on neoklassitsistlik võimlaga kultuurimaja "Energia" (1956).

Väikseim linnaosa Sompa asub Mäetaguse maantee ääres umbes 5 km kaugusel Jõhvist ja 6 km kaugusel Kohtla raudteejaamast. Asula rajati kahe kaevanduse juurde, neist üks on nüüd suletud. Sompa generaalplaan (1947, "Giprośaht" Leningradi osakond) realiseeriti kolmandiku ulatuses. 1-2-korruselisi elamuid üleliiduliste tüüpprojektide järgi ehitati asulat läbivast maanteest põhiliselt põhja poole. 1960.-ndate aastate alguses valmis grupp 3-4-korruselisi sektsioonelamuid. Ühiskondlikest hooneist suurim on neoklassitsistlik kultuurimaja asula keskväljakul.

Varem Kohtla-Järve liitlinna koosseisu kuulunud Kohtla-Nõmme asula tekkis Kohtla raudteejaamast 1,5 km kaugusel läänes inglise firma Gold Fields Ltd 1931. a. asutatud põlevkiviutmise katsevabriku juurde, kujunes 1 - 1,5-korruseliste elamutega aedlinnaks. Sõjajärgseil aastail ehitati asulasse 1-2-korruselisi elamuid ning 1950.-ndate aastate teisel poolel ka mõned 2- ja 4-korruselised sektsioonelamud. 1960.-ndatest aastatest on Kohtla-Nõmme Kohtla-Järve linna eramuehituspiikonnaks. Ühiskondlikest ehitistest kerkib esile neoklassitsistlik kultuurimaja (1952). Lääne poole jäävad Kohtla kaevanduse aherainemäed on rekultiveeritud.

Oleg Kotśenovki
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee