11:56 pühapäev, 30.04.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaLinnadNarva
 
Vaatamisväärsused (12)
 
  Narva linn

Narva linn asub Ida-Virumaal. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas linnas 68 538 elanikku.
Narva asub Narva jõe paesel läänekaldal, vanim osa 14 km suudmest, 2,4 km joast. Kuulub Eesti vanimate asulate hulka. Sõdades korduvalt laastatud ja põlenud. Esimene teade aastast 1171 Novgorodi kroonikas. 13. sajandi esimesel poolel oli siin Narvia küla.

Linna teke seostub taanlaste piirikindluse rajamisega (esmamainitud 1277) Narva jõe ja vana maantee ristumiskohale. Sai 14. sajandi esimesel poolel Tallinna (Lübecki) linnaõiguse (teade 1345). Aastatel 1347-1558 kuulus Liivi ordule, linnusest sai foogti residents. 14. sajandi teisel poolel omandas Narva laopaiga õigused, arvatavasti aastatel 1385-90 valmis linnamüür. Siitpeale nimetati teda civitas.

Otseseid andmeid keskaegse linna struktuurist on vähe. 17. sajandi linnaplaanidest selgub, et orduaja lõpus kuulus Narva piiridesse Hermanni linnus, linnuse lääne-eeshoov ja linnaväline asula. Neid ümbritsesid kaitsepiirded ja kraavid. Kokku hõlmas linn umbes 13 ha suuruse kaitstud maa-ala, sellest kuulus linnusevälisele linnale 9,5 ha, mis oli jaotatud 23 kvartaliks. Kvartalid olid võrdlemisi korrapärase kujuga, rajatud ilmselt ühtse kava alusel. Põhja-lõuna-sihiliseks teljeks oli Suur tänav, sellega ristusid Viru ja Rüütli tänav. Suure ja Viru tänava ristmiku äärde jäi turuplats, kus varem oli puukirik (1530.-ndatel aastatel asendati kivist linnakirikuga). Turuplatsil olid vaekoda ja poed, kirikuga külgneval krundil raetuba ja kool. Eemale jäid gildihoone ja gildi aed. Linna loodeservas asus linnavangla. 16. sajandi algul alustati dominiiklaste kloostri rajamist, reformatsiooni tulekuga jäi see pooleli.

Keskajal sõltus Narva mitmeti Tallinnast, muuhulgas kuulus hulk kinnistuid Tallinna kodanikele. Tallinn takistas konkurentsi kartusel Narva majanduslikku edenemist, ka pääsu Hansa Liitu. Osalt sellest johtus linna suhteline vaesus ja aeglane kasv, elanike vähesus ning hõre hoonestus. Andmed sarase kohta on puudulikud. 17. sajandi plaanide kohaselt kujundasid selle struktuuri Tallinna maantee, jõeületuskoht ja sadam. Joa ja pika kärestiku tõttu oli linnal arvatavasti kaks sadamakohta: allpool kärestikke linna idaküljel ja ülalpool juga jõe vasakkaldal, kuhu linnast viis tee läbi Joala küla. Arvatakse, et linna loodeserval väljaspool linnamüüri asus hospidal ja linnuse väravate ees kabel. Linna tookordne paemurd asus linnusest lõuna pool jõe ääres. Orduaja lõpus võis linnas olla 500 - 800 elanikku.

Liivi sõja ajal oli Narva aastatel 1558-81 Vene valduses. Vallutamisega kaasnenud tulekahjus linn hävis, taastati siiski kiiresti, sest Vene riik oli huvitatud Narva kui kaubalinna arendamisest. Ehitati palju, kuid peamiselt puitmaju. Turuplats viidi linnakiriku juurest linna lääneossa. Samasse lähedale ehitati kivist ap.-õigeusu kirik. Väljapoole linna tekkisid tol ajal suured, enamasti puithoonetega venepärased eeslinnad. Narva elanikkond kasvas jõudsasti, perioodi lõpuks 6000 - 7000 inimeseni.

Aastatel 1581-1704 oli Narva Rootsi valduses. Esialgu huvitas riiki Narva kui piirilinna kindlustamine. Rekonstrueeriti senine nõrgim kaitselüli - linnamüür, mida tugevdati nelja bastioniga; linnamüüri lõikudest kujundati bastionidevaheline vall. Linnamajandus läks sel ajal tagasi; elanikkond vähenes: 1605. a. oli linnas 84 kodanikku, 1606. a. veel vaid 71. Allakäiku süvendas 1610. a. hiidtulekahju.

1640.-ndatel aastatel riigi kurss muutus. Narva taheti kinnistada Rootsi riigile, riigikantsler A. Oxenstierna kavatses selle teha oma teiseks residentsiks. Hakati rajama uusi eluhooneid. 1641-51. aastal ehitati linnakiriku lähedusse rootsi kogudusega toomkirik (alates 18. sajandist saksa koguduse Jaani kirik). Narva plaan 1649. a. (G. N. Welt) annab selge ettekujutuse linnast ja kavatsetud laiendustest. Linnas oli 122 krunti (neist hoonetega 101), saksa ja rootsi kirik pastoraatidega, vana soome kirik, kool ja raekoda. Turuplatsil oli kaev, teine oli orus linnuse ja linna vahel. Samas oli kuus barakki soldatitele ja arvatavasti Vee värava vahimaja. Linnuse eeshoovis olid ülemate elumajad, kantselei, laod ja tallid. Näidatud on vana sild juurdesõiduteega Vee väravate juurde ning kavatsetud uue silla asukoht Vee väravate teljel. Narva jõe ääres oli vesiveski ja sellest ülalpool Joala ridaküla. Linna põhjaküljele oli tol ajal kavandatud hollandi tüüpi muldkindlustuste vööndiga piiratud linnalaiendus, mille hoonestusala ületas linna oma kahekordselt. Linnalaiendusse asustati ümber kaupmehed ja käsitöölised Ivangorodist. Sellega lakkas Ivangorod olemast omaette linn (1650) ja arenes edaspidi kui Narva linnaosa (kuni 1945).

Linnalaienduse hoonestus ja pooleli jäänud kindlustusvöönd hävisid Vene-Rootsi sõjas 1656-58. 1659. a. tabas linna uus suurtulekahju, elumajadest säilisid vaid üksikud. Järgnevatel aastakümnetel ehitati palju ja linn uuenes. Esimeseks suuremaks ehitiseks oli raekoda turuplatsi lääneküljel (1665-71, G. Teuffel). Ehitati kahekorruselisi ärklite, astmikviilude ja raidportaalidega elumaju. Taas tekkisid eeslinnad, eriti linna lääne- ja põhjaküljel. 1680.-ndail aastail oli seal 400 ehituskrunti. 1683. a. alustati linna uue kindlustusvööndu rajamisega Rootsi kindlustuste ülema E. Dahlbergi koostatud üldkava alusel. Säilitati linna vanem osa koos kindlustustega. Sellele lisati põhjaküljel regulaarse planeeringuga uus hoonestusala, vähemal määral laienes linn lääne suunas. Laiendatud linn koos linnusega ümbritseti põhja-, lääne- ja lõunaküljelt bastionivööga (bastionid Victoria, Honor, Gloria, Fama, Triumph, Fortuna ja Spes). Raveliinidest oli 1694. a. valmis vaid üks Kuningaväravate ees (bastionide Honor ja Gloria vahel). Üheaegselt toimus vilgas ehitustegevus vanalinnas. Kaupmeeste ja linna rahadega ehitati raekoja lähedusse börsihoone, mis oli ainus seda tüüpi uusehitis Rootsi kuningriigis. Pärsia ja armeenia kaupmeestele rekonstrueeriti elamu Rüütli tänaval (nn. Pärsia maja). Uuele hoonestusalale ehitati aastatel 1684-1704 17 uut kivimaja. Muldkindlustusvööndi rajamisel likvideeriti hulk eeslinnakrunte, esplanaadile ei lubatud ehitada. Narva eeslinnade osa oli perioodi lõpus seega väike. Linn hõlmas 67,8 ha, sellest oli linnuse ja kindlustuste all vaid 78,5 %, tsiviilehitiste all vaid 21,5 % (14,6 ha). Elanikke oli linnas umbes 5000.
Põhjasõjas pidas Narva 1700. a. vastu esimesele piiramisele, pärast teist piiramist 1704. a. vallutasid Peetr I väed Narva tormijooksuga.
Jevgeni Kaljundi

Põhjasõjaga kaasnes suhteliselt vähe purustusi: kannatada sai bastion Honor ja põlesid mõned hooned uues linnalaienduses. Pärast Narva vallutamist arvati Venemaa kindluste nimekirja nii 17. sajandi lõpus kindlustusvööndiga piiratud linn koos Hermanni linnusega kui ka Ivangorodi linnus. Narva kindlus oli vastasutatud Peterburi eelpostiks ja seda täiustati: taastati sõjas osaliselt purustatud bastion ja lõpetati varem alustatud raveliinide ehitus. 1708. a. rekonstrueeriti hilisgooti linnakirik ap.-õigeusu Issandamuutmise peakirikuks ja kaks 17. sajandi elamut Peeter I barokkresidentsiks. Samal ajal küüditati Narva elanikkond teistesse Venemaa linnadesse (Vologdasse, Kaasanisse jm.).

Elanikud hakkasid tagasi tulema pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist alates 1714. a., siia jäid elama ka Tartust deporteeritud ja pöörduvad elanikud. Kogu 18. sajandil oli ehitustegevus tagasihoidlik. 1741. a. valmis raekoja-esise turuväljaku ääres vaekoda. Suures tulekahjus 1773. a. põles enamik Uuslinna ehitistest. Uute elamute ehitamisel võeti ehituskive linnamüürist, mille lammutamisega likvideeriti keskaegse vanalinna ja 17. sajandi lõpu linnalaienduse (Uuslinna) piirid. Kõige enam arenes 18. sajandil Ivangorod, kuhu ehitati kirikuid ja millele koostati hoonestusala laiendamise kava (1784). Hermanni linnus kohandati kasarmuks ning bastionidele Gloria ja Triumph ehitati sõjaväe lao- ja abihooneid. Linnaväravate juurde ja turplatsi äärde püstitati tüüpsed vahimajad. 1820. a. asutati kose juurde Narva jõe paremkaldale siinsele tekstiilitööstusele aluse pannud kalevivabrik (kuulus 1845-80 A. Stieglitzile, hiljem A/S). 1822. a. valmisid kindlustusvööndi lääneküljel klassitsistlikud Peetri väravad, mis tagasid otsepääsu sillale üle Narva jõe läbi Vanalinna ja Hermanni linnuse vahelise oru. Linnast esplanaadi kaugusele läände planeeriti põhja-lõunasuunaline Peetri eeslinn (1824), mida kaheks jaotav Tallinna maantee viis Peetri väravate juurde. 1828. a. valmis Narva jõe puitsilla asemele uus, graniittugisammastega sild. 1846. a. alustati Hermanni linnuse restaureerimist (M. Resvoi), tööd katkestas Krimmi sõda. 1853. a. asutati kalevivabriku kõrvale linavabrik (alates 1880. a. samuti AS), mõlema vabriku juurde rajati töölisasula.

Narva kujunemisel suureks tööstussõlmeks oli määrav Kreenholmi manufaktuuri asutamine 1857. a. Suhteliselt kiiresti valmisid esimesed tööstushooned koskedevahelisel saarel. Linna viiva tee ja jõe vahele tekkis manufaktuuri töölisasula.
Narva kustutamine kindluste nimekirjast 1863. a. võimaldas nüüd ka eeslinnades kivihooneid ehitada. 1872. a. kinnitatud linnaplaaniga kavandati linnast läänes uus tänav (nüüd Puśkini tänava põhjapoolne osa). Linna heakorrastati 1880.-ndail aastail, vanalinna põhjaserva rajati puiestee, ehitati veevärk. Üheaegselt lammutati linnaväravad, likvideeriti börsihoone torn, Peeter I maja rippsild. Vanalinna servale ehitati 1886. a. Peetri kirik. Elanikkonna jõudsa kasvu ajal 19. sajandi lõpuveerandil planeeriti hoonestuseks Peetri eeslinna piiranud soome-rootsi kirikule kuulunud maa, mille keskele rajati Kreenholmi prospekt. Linna lõunakülje ja raudtee vahel kujunes Joaoru eeslinn (Juhkental), mille peatänavaks jäi lõuna poole viiva vana tee osa (pragune Puśkini t.). Eeslinn kavandati Kreenholmi manufaktuuri töötajate elamute ehituseks, dominantidena püstitati luteriusus Aleksandri ja ap.-õigeusu Ülestõusmise kirik. 19. sajandi lõpus restaureeriti ka bastionivööndiga vahetult külgnev ala, tasandati raveliinid bastionide Victoria ja Honor vahel (säilinud vaid üks). Linna kaubanduskeskuseks kujunes praegune Peetri platsi piirkond. Peetri eeslinnast loodes, mõlemal pool Tallinna maanteed tekkis Nötebergi eeslinn. Kreenholmi manufaktuuri uute hiidvabrikute ehitamisega muutus see Euroopa suurimaks puuvillatöötlemisettevõtteks (1912. a. 10 000 töölist).

20. sajandi alguseks kujunes lõplikult välja manufaktuuri töölisasula, mida iseloomustas elamutüüpide mitmekesisus ja historitsistlik arhitektuur. Vahetult enne I maailmasõda oli Narvas 1368 elumaja, elanikke 21 038, linna saras hõlmas 823,8 ha. Linnaga liideti 1917. a. lõpus koskede juures asuvate vabrikute asulad mõlemal jõekaldal ja väljapool linnapiiri tekkinud eeslinnad (Kadastiku, Paemurru jt.), linnasaras suurenes 746 ha võrra. Varem Peterburi kubermangu kuulunud, allutati Narva nüüd Eestimaa kubermangule. 1918. a. põles suurem osa Joaoru eeslinna hoonestusest.

Eesti vabariigi algaastail koostati juba varem osaliselt hoonestatud Kadastiku ja Paemurru eeslinna laiendamise plaan; uus elamupiirkond kavandati Ivangorodi idaküljele (linnaarhitekt N. Opatski). 1922. a. oli linnas 26 000 elanikku ja 2540 elumaja. 1924. a. suleti Joaorus asunud D. Zinovjevi masinatehas, selle ruumides avati tööstuskool. Kümnendi lõpus alustati Joaoru taashoonestamist, ehitati peamiselt kahekorruselisi üürimaju. 1930.-ndatel aastatel ehitati jõe äärde Joaorgu linnaarhitekt E. Ottingi projekti järgi puidust supelhoone riietuskabiinide ja kohvikuga, rajati supelbasseinid ja korrastati jõeäärt. Linn oli muutumas turismikeskuseks. Samas ilmnes vanalinna tühjenemise tendents. Vähenes ka elanike arv. 1939. a. oli see 22 400, linna saras hõlmas 1928 ha.

II maailmasõjas 6. märtsil 1944. a. tabas Narvat Nõukogude Liidu lennuväe pommirünnak. Sama aasta suvel õhkisid taganevad Saksa väed mitmed ehitised. Hävisid vanalinn, Peetri eeslinn, Uusküla Kreenholmi manufaktuuri piirkonnas jm. Pärast sõda varemetes vanalinn inventariseeriti (arh. E. Ederbergi juhtimisel) ja 1947. a. võeti tervikuna kaitse alla. Arhitektuurimälestiste nimistus oli 31 varemetes objekti. 1950. a. otsustas Narva Täitevkomitee varemed lammutada: alles jäi vaid neli nimistus olnud ehitist.
Narva esimese generaalplaaniga (1945, arh. A. Soans, korrektuurid 1951, arh. O. Keppe ja 1956, arh. L. Pettai) säilitati varem kujunenud peatänavate võrk. Vahetult pärast sõda oli ehitustegevus elavam Narva lõunaosas Kreenholmi rajoonis, kus oli säilinud ka varem ehitatud hooneid. Manufaktuuri töölistele rajati barakkide linnak (lammutatud), mõned kvartalid hoonestati 1-2-korruseliste tüüpelamutega. Rajooni peatänava - tollase Lenini prospekti (Joala t.) hooestamist ainuprojektide järgi alustati 1950.-ndate aastate alguses (planeering A. Soans). Piirkonna suurima ehitisena püstitati neoklassitsistlik kultuuripalee (1957, üleliiduline tüüpprojekt), ümbrusse rajati park. Narva keskosa planeerimisprojektiga (1952, A. Soans, A. Mellik) määrati Puśkini tänava kui linna peatänava kulg. Peetri platsi lähises lõigus ehitati 1950.-ndatel aastatel mitu elamut ainuprojektide järgi, tänavasõlmi rõhutavana valmisid elamu restoraniga "Baltika" ja hotell. 1953. a. valminud neoklassitsistliku jaamahoone piirkonda püstitati 2-3-korruselisi tüüpelamuid. 1954. a. ehitati Narva jõe paremkaldale hüdroelektrijaam, mille peahoone asub Narva südalinna vastas Joaoru kohal; Narva jõe säng Joaoru ja Kreenholmi manufaktuurist lõuna poole rajatud tammi vahel jäi kuivaks. Vanalinna planeerimiskava järgi kavandati sinna 10 kvartalit (1952, arh. R. Raidna). Pikiteljena säilitati Suure t. suund; peamine põiktänav - Viru t. projekteeriti endisest põhja poole üle lammutatud kirikute aseme. Hakati ehitama elamuid varemetest puhastatud vanalinna lõunaservale selleks koostatud kolmekorruseliste kahe sektsiooniga elamute projektide järgi (arh. F. Wendach). Endise Eesti Seltsi hoone varemetele ehitati kino-kontserdisaal "Punane Täht" (1952).

1960. a. valmis raudbetoonist sild Narva jõel. Eriti jõudsalt kasvas linn 1960.-ndail aastail, käiku läks mitu suurettevõtet: Balti Soojuselektrijaam (1960 ja 1969), tehas "Baltijets", ehitusmaterjalide kombinaat, mööblivabrik. Sissesõitnute arvel suurenes elanikkond ligi kaks korda. Linna generaalplaani uus korrektuur valmis 1964. a. (O. Keppe): linn jaotati 15 mikrorajooniks. Põhiliselt 5-korruseliste tüüpelamute ehitus koondus Narva põhjaossa sõjas purustatud Peetri eeslinna alale ja lõunaossa Joala tänavast lääne poole. Vabaplaneeringu põhimõttel hoonestati tüüpelamutega 1-317 ja 1-318 ulatuslik ala linnakeskuse vahetus läheduses Tallinna maantee ja Kreenholmi tänava-äärsetes kvartalites. Eesti restauraatorite esimeseks suuremaks tööks sai raekoja taastamine 1964. a. Alustati töid Hermanni linnusel. Linna keskuseks lõuna pool vanalinna kujunes 1960.-ndail aastail Puśkini tänava raudteepoolne lõik: selle idaküljele ehitati kogu tänavalõigu pikkuses ühekorruseline kauplusehoone ja taha kolm 9-korruselist punktelamut, lääneküljele kauplustega pikk sektsioonelamu. Karskusseltsi "Võitleja" hoone kohale püstitati üleliidulise tüüpprojekti järgi kultuurimaja (1965). Vanalinna vahetusse lähedusse Peetri platsi piirkonda ehitati kõrgdominandina veetorn-elamu. Linna lähitsoonis läks 1973. a. käiku Nõukogude Liidu loodepiirkonna energeetikasüsteemi kuulunud eesti Soojuselektrijaam. Alates 1970. a. koondus elamuehitus linna loodeossa Tallinna maantee lähistesse mikrorajoonidesse ja seejärel linna põhjaossa. Tallinna maantee varasema ja hilisema hoonestusega osade vahele jääb uus kujunev väljak, mille äärde ehitati üleliidulise tüüpprojekti järgi võimlaga täiendatud kultuuripalee "Energeetik" (1974), siseujula ning 9-korruselised elamud.
1980. a. koostati Narva keskosa planeerimisprojekt (arh. E. Kilps): milles nähti ette, et umbes 200 ha hõlmava ala tuumikuna säilitatakse vanalinn, taastatakse hoonestus selle lääneserval Peeter I majaga ja raekoja väljaku ansambel börsihoonega; koostatud on bastionidevööndi haljastus- ja heakorrastusprojekt. 1986. a. valmis linna generaalplaani uus korrektuur (R. Ailt), selle järgi jätkati paljukorruseliste  kortermajade ehitust veel hoonestamata vabadel ja vähestel rekonstrueeritavatel aladel. Eramuehitus Narvas on olnud kogu sõjajärgsel ajal tagasihoidlik ja koondunud linna põhjaossa Siivertsisse.
Elanike arvult on Narva Tallinna ja Tartu järel Eestis kolmas linn (76 300 elanikku), linnasaras hõlmab 94 ruutkilomeetrit.
Oleg Kotśenovski
Eesti arhitektuur. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997



VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee