09:34 laupäev, 22.07.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaLinnadMustvee
 
Vaatamisväärsused (2)
 
  Mustvee

Mustvee linn asub Jõgeva maakonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas siin 1732 elanikku.

Mustvee linn on Eesti Vabariigi piires Peipsi-äärseist asulaist suurim ning asub Mustvee jõe suudmes tähtsa Tartu-Narva maantee ääres. Linna hoonestik on koondunud Mustvees ristuva kolme peamise maantee äärde.

Asulana on Mustvee üsna vana. Juba 16. sajandil paiknes siin väike kaluriküla, mille elanikeks olid eestlased. 19. sajandi algul asus siia suuremal hulgal vene kalureid, peamiselt vene lahkusulisi, keda nende kodumaal taga kiusati. Soodne asend Peipsi kaldal ning elava liiklusega maantee ääres, soodustas asula kasvu. 1921. a. sai Mustvee alevi ja 1938. a. linna õigused.

II maailmasõjas hävis Mustveest ligi 70%.

Mustvee luteriusu kirik on ehitatud kivist aastatel 1877 - 1880. Oreli on valmistanud Terkmann Tallinnast, altaripildi Krüger Tartust. Surnuaed asub linnast umbes 2 km lõuna pool, Raja külla viiva tee ääres.

Vene apostliku-õigeusu kirik on kivist ehitis, mis asub Tartu maantee ääres. Ristikujuline kivist ehitis valmis 1865. a. ja on valgeks krohvitud. Surnuaed asub luteriusu surnuaia juures. Mustvees asub ka apostliku õigeusuliste vana puust kirik. Surnuaed on kiriku ümber. Uus ainu-usuliste kivist kirik asub Peterburi teel. Surnuaed linnas Peipsi järve kaldal. Vanausuliste puust palvemaja asub Mustvee jõe paremal kaldal.

Mustveest lõunasse avaneb matkajale Eestis harukordne pilt - piki Peipsi rannikut ulatub pidev asulate rida kuni Omedu jõe suudmeni. Neist küladest on Raja, Tiheda ja Kükita vene, Kasepää aga eesti asustusega. Need on tänavkülad, milles elamud asuvad tihedalt kahel pool piki Peipsi kallast kulgevat teed.

Vene külades torkab ehitusviisis silma mõningaid omapäraseid jooni, mis pakuvad etnograafilist huvi. Külad paiknevad Peipsi ranniku liivasel kaldavallil, sisemaa pool on majade taga suured köögiviljaaiad, kus kasvatatakse sibulaid, kurke, porgandeid, tomateid jm. Omeda küla asub lõuna pool Omedu jõge, millest viib üle 1957. a. valminud sild. Varem teenindas seda elava liiklusega teed parv. Sellest kõneleb seegi tõik, et 1839. a. oli Omedus vähemalt 4 kõrtsi.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee