17:51 teisipäev, 12.12.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaLinnadKunda
 
Vaatamisväärsused (2)
 
  Kunda

Kunda linn asub Lääne-Viru maakonnas Soome lahe ääres, Kunda jõe kõrgel vasemal kaldal. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab Kunda linnas 3857 elanikku.

Linn asub maastikuliselt kaunis kohas. Edelast piiritleb linna paene Korismägi (57 m üle merepinna), kagust Hiiemägi. Viimasel pälvivad tähelepanu allikas ja muistne ohvrikivi. Põhja pool läbib linna panga alumine, liivane astang - Maageranna ja Lontova mägi, mille serval asub avar park. Panka liigestab Kunda jõe sügav metsarikas org, mis annab palju juurde linna välisilmele. Panga jalamil laiuvad niidud ja puisniidud, siin asub vana sadamakoht. Läänes tungib merre Toolse neem vanade linnusevaremetega, idas suurtest rändrahnudest ülekülvatud Letipea neem.
Kunda jõe sügavas Kukerpalli orus Kunda linna ja sadama vahel asub Kukerpalli sild. Arhitektuuriliselt ja tarinduslikult silmapaistev kahesildeline raudbetoon-talasild on teadaolevalt Eesti esimene seda tüüpi sild, mille ehitas 1907. a. Peterburi firma Merciot-Couturier insener B. With`i projekti järgi. Ehitustehniline teostus on laitmatu - sild pole kuni käesoleva ajani remonti vajanud.

Kunda mõis oli suurejoonelisemaid mõisaansambleid Eestis. Praegu enamasti varemeis. Mainitud esmakordselt 1443. a. Varaseimaid vaateid Eesti mõisatest - A. Oleariuse gravüür (1647) kujutab 17. sajandile iseloomulikku puitehitistega ansamblit (kahekorruseline ärkliga mõisamaja, aidad, talli jne.). Esinduslik hilisbarokne mõisasüda ehitati 18. sajandi neljandal veerandil v. Schwengelmite ajal. 1840. a. omandasid mõisa Girard de Soucantonid. Barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi kuuluv härrastemaja oli keskrisaliidi ja eenduvate tiibade osas kahe-, muidu ühekorruseline ehitis. Peahoone ees oli ringteega piiratud muruväljak, kogu ansamblituumikut piiras umbes 2 m kõrgune, põhja pool eenduvate poolsammastega paekivimüür.

Omaette kompleksi moodustavad klindirinnaku all jõe kaldal asuvad 1870.-80.-ndatel aastatel ehitatud võimsad paekivist, jõuliselt liigendatud seinte ja tuudordekooriga (järsult eenduvad karniisid, aknapealsed simsid jne.) hooned: viinavabrik (arh. A. Thamm), saeveski, meierei. Säilinud on omapärane paekivist veskitammide ja kanalite süsteem. Hoonestuse liidab tervikuks suur vabakujunduslik park.

Kunda varasem puust kirik ehitati tsemenditehase töölistele 1904. a., põles 1914. a. Praegune kivikirik valmis 1928. a. (arh. Erich Jakobi?).

Kundast 2,5 km lõuna pool kerkib keset soist heinamaad väike küngas - Lammasmägi. Siin on kindlaks tehtud keskmise kiviaja (VII - V aastatuhat e. m. a.) asulakoht, vanim teada olev inimasula Eesti pinnal. Siit saadud arheoloogiliste leidude põhjal on keskmise kiviaja vastav arengujärk saanud Kunda kultuuri nime.



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee