20:41 reede, 24.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaLinnadRakvere
 
Vaatamisväärsused (4)
 
  Rakvere

Rakvere asub Pandivere kõrgustiku jalamil. Linna lääneküljel on kõrge vallseljak - Vallimägi; sellel olnud muinaslinnuse Tarwanpe (Tarvanpea) alistasid taanalsed 1220. a. ja rajasid hiljem samassi Wesenberg(h)i linnuse. Viimast on mainitud 1252. a.; selle juurde tekkis 13. sajandi teisel poolel alevik, mis kasvas kiiresti ja sai 1302. a. Lübecki linnaõiguse.

Aastatel 1346-1558 kuulus Rakvere ordule, linnusest sai foogtkonna keskus. Andmed keskaegsest linnast on napid, arengulugu ei tunta. Arvatakse, et all-linn paiknes samas, kus see ilmselt taastununa oli 17. sajandi lõpus; oli seega põhja-lõuna sihis pikliku üldskeemiga, tuumik Vallimäe idanõlva all; kvartalite struktuuri määrasid Vallimägi, sellega paralleelne Tartu mnt (Pikk t.) ja nn. Soolika oja, samuti Tallinna-Narva ja Rägavere maantee. Teatakse, et Rakveres olid Maarja kirik (linnuses), Mihkli kirik, raekoda, gildihooned, hospidal kabeliga; 1508. a. asutati frantsisklaste klooster (arvatavasti Vallimäest ida pool). Kontrollimata andmeil oli linnas perioodi lõpus 400 maja, neist osa kivist; all-linna ümbritses palisaad. Sarase suurusest andmed puuduvad, ilmselt hõlmas see ka põllu- ja karjamaid asula kaguküljel.

Liivi sõjas hävis Rakvere peaaegu täielikult. Pärast esimest vallutamist 1558. a. liideti Vene riigiga; sel etapil lammutati enamik all-linna kivihooneist, saadud kividega tugevdati linnuse ringmüüri. Edasi oli Rakvere rootslaste käes 1561-1602, seejärel poolakate käes 1602-05; linnast lahkudes purustasid viimased linnuse põhjalikult. Aastail 1605-1710 oli Rakvere taas Rootsi valduses. 1618. a. läänistas kuningas linnuse ja 1631. a. ka asula R. v. Brederodele. Sellega kaotas linn juriidilise iseseisvuse, ühtlasi kasvas Rakvere mõisa tähtsus (oli rajatud arvatavasti endise kloostri kohale). 1669. a. läks valdus üle v. Tiesenhausenitele, 1685. a. redutseeriti taas Rootsi riigile. Rootsi ajal linn taastus. S. Waxelbergi 1683. a. koostatud plaanil oli alllinnas kuus tänavat, ilmselt Tallinna, Pika, Posti jt. nüüdistänavate kohal. Krunte oli 40-50, elanikke umbes 400. Majad olid puust, kaetud laud-, mätas- või õlgkatusega. Aastatel 1684-91 taastati Mihkli kirik.

Põhjasõjas 1703. a. Rakvere hävitati taas täielikult, liideti 1710. a. Vene riigiga, kuid tagastati 1728. a. Tiesenhausenitele. Eravalduses, Rakvere mõisa all olnud linn taastus aeglaselt; 1774. a. kaotas ta kõik seinised õigused, 1783. a. aga nimetati kreisilinnaks; elanikke oli 388. Siitpeale algas linna aeglane kasv. Ehitustegevus elavnes, rajati uusi elamuid ja ühiskondlikke hooneid; linn hakkas laienema ida ja lõuna suunas; aastatel 1783-88 ehitati kohtuhoone (J. Mohr), 1797. a. loodi elementaarkool. 1860. a. oli linnas 170 hoonet, neist 142 elamut, 3 kirikut, 21 muud; kivimaju oli 15, elanikke 1560. Balti raudtee valmimise ajal 1870. a. oli elanikke juba 2664, rajatud oli uus linnaosa nn. Kukeküla raudteejaama ümbruses ja nn. Kondivalu linna lõunaosas; jaamast ida suunas tekkisid esimesed tööstused.

Uus linnaehituslik tõus algas 20. sajandi algul. 1910. aastaks oli linn saanud kindlad piirid: sarase suuruseks sai 525 ha, sellest oli hoonestatud 140 ha, elamuid oli 572, elanikke umbes 5300. Linna haardes olev Vallimägi ja tammik sellest lõuna pool heakorrastati pargiks, millega külgnes väljaspool linna laialdane Palermo parkmets. Arenes hariduselu: 1912. a. rajati poeglaste gümnaasium, samuti Õpetajate Seminar (töötas 1912-17 ja 1919-32). Seoses maakonnalinna staatusega ehitati 1920.-30. aastail selle keskossa hulk ühiskondlikke hooneid, sh. Eesti panga hoone, turukaubamaja, saksa koolimaja (E. Kühnert, 1913; nüüd hambapolikliinik), poeglaste gümnaasiumi uus hoone. Hoonestus laienes eeskätt tuumikust lõuna suunas Tartu ja Rägavere maantee vahele; kujunes radiaalplaneering, mis lähtus turuväljakust - nn. Laadaplatsist, ja mille teljele jäi Õpetajate Seminari hoone. Paranes heakorrastus, äärealadele tekkisid uued väikeelamute rajoonid. Perioodi lõpus oli linnas 10 800 elanikku, sarase suurus oli endiselt 525 ha.

Teet Veispak, Rein Zobel

II maailmasõjas hävis umbes 1/4 linnast. Alates 1950. a. oli Rakvere samanimelise rajooni keskus. Esimene sõjajärgne generaalplaan (arh. V. Tippel, 1955) arendas edasi sõjaeelseid planeerimisideid. Peaväljakuks kavandati endine turuplats, peatänavaks aga Lai tänav, kus nähti ette kolmekorruseline hoonestus. Linn kasvas prognoositust kiiremini, seda peamiselt tööstuse, transpordi ja laomajanduse kiire arengu tõttu. Seepärast nägi generaalplaani korrektuur (arh. V. Tallo, 1974) ette asustustiheduse olulise suurendamise, sealhulgas kesklinna alal, kuhu vahepeal oli ehitatud arvukalt väikeelamuid. Rakveres hakati püstitama viiekorruselisi paneelelamuid. Peatänava funktsiooni säilitas Tallinna tänav, mille äärde koondusid tähtsamad ametiasutused ja teenindusettevõtted. 1974. a. kehtestati vanalinna kaitsetsoon, 1975. a. algas linnusevaremete konserveerimine. 1980. aastate lõpul peatati suurpaneelelamute ehitamine Rakvere kesklinnas. Uued elamupiirkonnad on kujunenud Ussimäele (korterelamud) ja Lilleoru linnaossa (rida- ja pereelamud). 1988. a. korraldati arhitektuurikonkurss turuplatsi ja selle lähiümbruse hoonestuse korrastamiseks. Valmis generaalplaani korrektuur ja keskosa detailplaneering (Eesti Projekt 1991, arh. T. Skolimovski).

Paul Härmson, Juta Lutsar

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Rakvere mõisa ait Kreutzwaldi t. 2

Stiilsemaid kõrvalhooneid Eesti 18. sajandi mõisaarhitektuuris, ainus säilinu kunagisest barokkansamblist.

Pikk krohvitud seintega paekiviehitis on poolkelpkatusega. Esikülge siseõue pool rõhutab keskrisaliit. Selle jõulise profileeringuga ääristatud kolmnurkfrontoon on kaunistatud ainulaadselt meisterliku rokokoo-stukkdekooriga. Peaaegu kogu viiluvälja hõlmab orvandimotiiv, mida kaunistavad lopsakad akantuslehed, väädid, väikesed lillerosetikesed.

Juhan Maiste

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Rakvere teater Krutzwaldi t. 2

Ehitati aastatel 1928-40 Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi eestvõttel, arhitektid J. Ostrat (esialgne projekt) ja T. Mihkelson (täiendusprojekt 1938. a.). Paikneb vanas mõisapargis, on liidetud härrastemajast ümberehitatud rahvamajaga.

Sümmeetrilise teatrihoone peafassaadiks kavandati pargipoolne terrassi ja treppidega ots. Heimatkunsti laadis fassaadi muutis 1938. a. täiendusprojekt funktsionalismi mõjul märgatavalt askeetlikumaks. Otsafassaadi liigendavad liseenid ja kitsad aknad, külgfassaade jalutuskoridori ümaraknad. Kolmest küljest jalutuskoridoriga piiratud 460-kohaline rõduga teatrisaal paikneb hoone keskel; saali kaunistavad stiliseeritud kapiteelidega pilastrid. pargi poolt liitub jalutuskoridoriga kumeralt lõppev fuajee-trepiruum pääsudega rõdule, garderoob asub keldrikorrusel.

Rahvamaja esimesel korrusel paiknenud kunagised restorani- ja seltsiruumid on ümber ehitatud saaliks, kaunistatud 1950. aastate rahvusmotiivilise ornamendi ja pannooga.

Karin Hallas

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Kabel linnakalmistul Kunderi t.

Ehitati 1838. a. (arh. J. Schellbach). Ristkülikulise põhiplaaniga klassitsistlikul hoonel on idas ümarapsiid. Rangelt sümmeetrilist peafassaadi rõhutavad jõuliste karniisidega frontoon ning pilastritega peasissepääs. Aknaavad on neogooti stiilis.

Aleksandr Pantelejev

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Turuhoone Laada t. 14

Üks Eesti esinduslikumaid turuhooneid, proj. ins. F. Adoff 1926, ehitati aastatel 1926-28. Paikneb turuplatsi keskel, on üks rakvere arhitektuurilisi dominante.

Kompaktse kahekorruselise hoone põhjaküljelt pääses esimesele korrusele lihakauplustesse, lõunaküljely teise korruse avaratesse valgusrikastesse toiduainekauplustesse. Vaheseinad jagasid korrused äriruumideks, mille esiküljed olid varustatud allalastavate raudvõredega (teiselt korruselt on raudvõred eemaldatud). Väiksemad tiibehitised põhjafassaadil olid mõeldud liharaiumiseks ja kalakauplusteks. Hoone idaküljel massiivses tornis paiknes veereservuaar; torniga liituvas eraldi plokis olid korterid.

Hoone jõuline liigendus on iseloomulik 1920. aastate ehituslaadile. Domineerib kõrge kelpkatus, seda läbiv horisontaalne pööninguakende riba koos avarate kaupluseakendega loob õhulise mulje ning rõhutab horisontaalsust. Torn ja kaaristu põhjafassaadil lisavad hoonele romantilise aktsendi.

Piret Lindpere

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Pangahoone Lai t. 7

Hilisjuugendlik ehitis, projekteeris K. Burman rakvere Eesti haridusseltsi tellimusel 1912. a., valmis 1913. a. Kahel alumisel korrusel olid pangaruumid, mansardkorrusel suur korter.

Raskepärast nelja aknaga fassaadi liigendasid liseenid ning teise korruse kolme aknaga ärkel, mis algselt moodustas mansardkorruse rõdu. Teise korruse operatsioonisaali valgustasid ümarkaaraknad. Sissekäik paiknes vasakul nurgas. 1929. a. tehtud juurdeehitis (ins. F. Adoff) järgib algse hoone liigendust. Posti tänavale kaarduvat fassaadi fassaadi ilmestavad liseenid ning teisel korrusel jätkuv ümarkaarakende rida. Tänavanurka rõhutab polügonaalne ärkel.

II maailmasõjas hoone põles; mansardkorrus hävis täielikult, taastamisel asendati see täiskorrusega, mis täpselt kordab alumiste korruste liigendust.

Leo Gens

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Rakvere Õpetajate Seminari hooned Piiri t. 8

Ehitati aastatel 1913-15 Rakvere Õpetajate Seminari jaoks linna ääremaale; autor Riia õpperingkonna arhitekt A. Gieselbasch. Kujunes Tsaari-Venemaa kõige eeskujulikumaks kooliansambliks. Ruumiprogramm oli tähelepandavalt moodne, tehnoloogilised seadmed uudsed, arvukad kõrvalhooned tagasid kooli sõltumatu funktsioneerimise.

Ansambli tuumikuks on kolm ühel joonel asetsevat mahukat hoonet: keskel kolmekorruseline õppehoone, külgedel kahekorruselised abihooned. Neid ühendas algselt roosale krohvkattele valgega markeeritud järelklassitsistlik väliskujundus. Valitsev on peahoone fassaad, eriti risaliidina eenduv keskosa; seda kaunistavad esimese korruse rustika (ulatub ka fassaadi külgedele), sammasaltaan peasissepääsuga, akendevahelised liseenid ja ehispinnad, kolmanda korruse neorenessanslikult ümarkaarsed saaliaknad, korrustevahelised karniisid, hammaslõikega katusekarniis ja selle kohal väikese astmikfrontooniga atikarinnatis.

Õppehoone põhiplaan oli algselt H-kujuline. Esimese korruse fassaadiosas paiknesid garderoobid, kantselei ja direktori kabinet, pikas keskosas õpetajate tuba, inspektori kabinet ja raamatukogu, tagaosas köök ja söögisaal ning selle kõrval lääneküljel iseseisev võimlaplokk. Teisel korrusel paiknesid klassiruumid; fassaadiosas oli kahe klassiruumi vahel suur jalutusruum, tagaosas ainekabinetid, kolmanda korruse fassaadiosas avar aula, mida kasutati ühtlasi kirikusaalina. Aula mõlemas otsas olid kahe poolega hiigeluksed, millest idapoolne avanes kulddekooriga taevasinisesse altariruumi (uste sisekülg oli kaetud ikoonidega), läänepoolne näitalavaruumi (kasutati klassina); tagaosas olid internaadisaalid; ülejäänud ruumid kuulusid seminari harjutuskooli klassidele. Keldrikorrusel paiknesid lisaks juurviljahoidlatele ventilatsiooni- ja kütteseadmed (kombineeritud vesi-, aur- ja õhkküte) ning mootor kaevupumba ja elektrijaama (esimene Rakveres) käivitamiseks. Hilisemad hoone kasutajad on hoone algset plaanilahendust ja üksikruumide funktsiooni mõneti muutnud.

Kõrge sokliga kahekorruselises majas peahoonest paremal on õpetajate korterid; soklikoorusel on kooli saun ja pesuköök (1949. a. kohandati muu osa korrusest õpperuumideks). Vasakpoolses majas olid korterid ja isolaator, õuel tõllakuur, hobusetall, jääkelder ja kaugemal õppehoone taga majandusruumid töökodadega (hävinud). 1954. a. ja 1961. a. lisati lõunatiiva idalõiku juurdeehitisi (katlamaja, garaaźid, õppetöökodade maja).

Heakorrastusest valmis revolutsioonieelsel perioodil sillutatud peatee (Piiri tänavani). Pärnaallee ja kuusehekid istutati 1921. a.; järgmistel aastatel rajati alleest lääne suunas õppeaed ja ida suunas staadion.

Piret Lindpere, Villem Raam

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Kolmainu (algselt Mihkli) kirik Pikk t. 19

Virumaa vanimaid ja omapärasemaid sakraalhooneid. Ehitatud 15. sajandi alguskümnendil Tallinna ehitusmeistri Simoni juhtimisel. Kaitsekirikuna kannatas raskelt Liivi sõjas (1558-83); purustati võlvid ja torni ülaosa.

Tänini püsinud algkavatises on lai kolme traveega pikihoone, kolmetahuliseks murtud idaseinaga koorivõlvik ja massiivne läänetorn. Koori põhjaküljel on võlvitud käärkamber. Ainus sissepääs paiknes torni lääneseinas. Kolmelöövilise pikihoone ruumivorm oli harvaesinevalt pseudo-basilikaalne: külglöövidest laiemal kesklöövil olid akendeta kõrgseinad (nende murdejäljed on võlvide kohal otsseintes ulatuslikult säilinud). Võlvitud olid tõenäoliselr ainult külglöövid (sama Tallinna toomkirikus ja Niguliste kirikus). Ehituskrundi piiratud pikkusest tingituna moodustab kooriruum kvadraatse võlviku ja polügonaalse lõpmiku omapärase koondvormi. Samal põhjusel on laiaks ristkülikuks venitatud ka läänetorni põhiplaan. Torn ja pikihoone võlvipealne olid ohu korral pelgupaigaks, sinna pääses kesklöövist kõrgel paikneva ukse kaudu hoone teisel korrusel (sama Tallinna Niguliste kirikus). Torni kolmandal korrusel on võlvkäigud külglöövidele ja ukseava kesklöövi kunagisele lääne-empoorile (säilinud on suur sügav kaarniśś); neljandal korrusel on kesklöövi laele avanenud uks.

Aastatel 1684-93 rekonstrueeriti sõjapurustustest avariiseisundis kiriku pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuliseks ruumiks ja kaeti barokiajastule iseloomulike lamedate servjoonvõlvidega (seitlijoon on rõhtne). Läänevõlviku mõlemasse külgseina ehitati kõrvalportaal ja lääneseina mõlemasse külge müüritrepid pääsuks torni ja oreliväärile. Torni ülaosa restaureeriti.

Põhjasõjas põletati kirik aastatel 1703 ja 1708; taastati 1727-30, mil torn sai barokse kiivri. Praegune neogooti telkkiiver ehitati 1852. a.; samal aastal taastati käärkambri võlvlagi. Torni kiviosa kõrgus on 37,8 m, üldkõrgus 62 m (kõrguselt teine torn Eestis väljaspool Tallinna). Aknad said praeguse neogooti kuju 1892. a. Neogooti portaal (oli algselt vimpergiga) valmis 1898. a.

Sisustuses piiskop Annebeti hauaplaat (1551), hauaplaat (1659), kaks laelühtrit (18. sajand), kell (1641, Georg Putensi valukojast Stockholmis), kantsel (1690, Chr. Ackermann, figuurid E. Thiele), altar (1730, J. V. Rabe).

Villem Raam

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997



Elamu Pikk t. 21

Üks väheseid 18. sajandi lõpust säilinud puitelamuid Rakveres. Ehitatud aastatel 1797-98 kingseppmeister J. H. Schultzi tellimusel.

Hoone on ühekorruseline, kivikattega poolkelpkatusega. Maapinna järsu languse tõttu ida suunas on õuepoolne vundament kõrge, võimaldades pääsu keldritesse hoovile avanevate uste kaudu. Põhiplaan on ristkülikuline; algne ruumijaotus oli arvatavasti sümmeetriline: keskel mantelkorsten (pole säilinud), kahel pool eluruumid. 1860. a. paiku tehtud ümberehitusel pikendati hoonet põhja suunas umbes 4,5 m.

Hilisemate rekonstrueerimistega on muudetud siseruumide jaotust; pööningule (hoone lõuna ja põhjaotsal) lisati väikesed korterid.

Odette Kirss

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Elamu Tallinna t. 5

Ainus peaaegu ümberehitamata kujul säilinud varaklassitsistlik paekivist aadlielamu rakveres. Ehitatud 1793. a. krahv Rehbinderi linnaelamuks. Aastatel 1798-1826 kuulus Rakvere mõisnikule C. v. Tiesenhausenile. 1826. a. omandas hoone linn; mõnda aega oli selles linnavalitsus.

Hoone on ristkülikulise põhiplaaniga, ühekorruseline, kaetud S-kivist poolkelpkatusega. Maapinna reljeefist tingituna on idaosa kõrge soklikorrusega. Fassaadi liigendavad kolm lamedat risaliiti. Katuseräästast kõrgemale kerkiv keskrisaliit on kaunistatud girlandidega, seda päädib astmikfrontoon. Tänavapoolsed sissepääsud asuvad fassaadi otstes, kusjuures peasissepääs oli kuni viimase ajani esifassaadi lääneotsas, kus on kõrge, valgmikuga uks. Põhikorruse ruumid paiknevad kahel pool maja pikuti läbivat vahekoridori, tänava ääres suuremad esindusruumid (saal, peavestibüül jt.), õue pool väiksemad toad. Soklikorrus, kus asusid teenijatetoad, on võlvitud.

1970. aastatel ennistati fassaad, osaliselt siseruumide algne jaotus soklikorrusel, ühtlasi lammutati ahjud ja tehti keskküte.

Odette Kirss



Elamu Pikk t. 21

Üks väheseid 18. sajandi lõpust säilinud puitelamuid Rakveres. Ehitatud aastatel 1797-98 kingseppmeister J. H. Schultzi tellimusel.

Hoone on ühekorruseline, kivikattega poolkelpkatusega. Maapinna järsu languse tõttu ida suunas on õuepoolne vundament kõrge, võimaldades pääsu keldritesse hoovile avanevate uste kaudu. Põhiplaan on ristkülikuline; algne ruumijaotus oli arvatavasti sümmeetriline: keskel mantelkorsten (pole säilinud), kahel pool eluruumid. 1860. a. paiku tehtud ümberehitusel pikendati hoonet põhja suunas umbes 4,5 m.

Hilisemate rekonstrueerimistega on muudetud siseruumide jaotust; pööningule (hoone lõuna ja põhjaotsal) lisati väikesed korterid.

Odette Kirss

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Ameti- ja kohtuhoone Tallinna t. 3

Ameti- ja kohtuhoone Tallinna t. 3 on meie kreisilinnade ametihoonetest üks kõige paremini säilinuid. Paikneb peatänavate ristumiskohas ja oli 18. - 19. sajandi Rakvere suurim ja esinduslikem hoonekompleks. Ehitatud 1780. aastate teisel poolel kubermanguarhitekt J. Mohri tüüpprojekti järgi. Aastatel 1798-1963 oli linna valduses.

Varaklassitsistlik, tugeva barokse kallakuga, põhiplaanilt ristkülikuline hoone, mida läbib keskne vestibüül, kust suunduvad kummalegi poole kitsad vahekoridorid. Esimene korrus on võlvlagedega. Kivist kelpkatusega hoones on kaks suurt mantelkorstnat. Fassaadi liigendavad rustikaga liseenid ja simss, aknad on rühmitatud ja krohväärisega. 20. sajandi algul asendati algne lai kaaruks lihtsa ristkülikulisega ja selle kõrvale tehti kitsad aknad. Siseruume on korduvalt ümber ehitatud. Osaliselt taastati algne ruumilahendus 1970. aastail; ühtlasi asendati 1939. a. väljavahetatud aknad taas algsetega, millest esimese korruse neli keskmist olid säilinud, ning kaotati 20. sajandil tehtud sissepääsud.

Algselt olid esimesel korrusel rentei ja vangla, teisel korrusel kohturuumid. Siin on olnud veel sõjaväekasarm ja -laatsret, peavaht, monopolipood, linnavalitsuse osakonnad, raamatukogu jm. 1936. a. avati kahes teise korruse ruumis muuseumi ekspositsioon. Tänapäeval on hoone tervikuna Rakvere muuseumi käsutuses.

Odette Kirss

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Elamu Tallinna t. 6

Vanimaid säilinud kodanikumaju Rakveres. Krunt asub linnavalitsuse vastas ja ulatus 18.-19. sajandil ida suunas kuni ojani. Hoone ehitas vasesepp S. Hartmann 1785. a. Kuni 20. sajandi alguseni kuulus pidevalt vaseseppadele; töökoda asus õuel. Hoones on olnud peamiselt eluruumid, kahes tänavaäärses keskmises ruumis ka väikesed kauplused.

Hoone on ühekorruseline, poolkelpkatusega, ristkülikulise põhiplaaniga; keskel on tänini säilinud mantelkorsten, kahel pool korterid. Maja lääneosa tänavapoolsete ruumide all on võlvitud kelder. 19. sajandi teisel poolel tehti maja idaotsa puidust juurdeehitis ja sajandi lõpus lääneotsa tellistest äriruum. Esifassaadi ümberehitusel 1913. a. tehti ühe keskse ukse asemele kaks ja rajati sissepääs verandale maja idaotsas (ins. F. Adoff). 1960. a. lisati uks esifassaadi lääneotsa. Aegade jooksul on ka siseruumide vaheseinu ümber paigutatud.

Odette Kirss

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Pangahoone Tallinna t. 18a

Arh. A. Volberg, projekteeritud ja ehitatud 1935. a. Iseloomulik väikelinna pangamaja.

Tänavafrondis paikneva kompaktse hooneosaga liitub hoovipoolne väiksem tiib. Põhikorpus on vastavalt krundi kujule trapetsiline. Esimesel korrusel paiknevad apteek ja kaupluseruum, teisel korrusel operatsioonisaal koos muude pangaruumidega, kolmandal korrusel ja tiibhoones korterid. Hoone sümmeetrilist kuiv-asjalikku fassaadi elavdab mõneti tänavajoonest taanduv esinduslik sissepääs. Esindsulikkust on taotletud ka ülemiste korruste akende püstiste raamliistudega ühendamisega ning pruuni terrasiitkrohviga.

Hoovis paiknev kahekorruseline majandushoone (A. Volberg, 1936), milles on garaaźid jt. abiruumid ning teisel korrusel korter, on Rakvere üks stiilsemaid funktsionalistlikke ehitisi.

Piret Lindpere

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Pangahoone Turuplats 2

Pangahoone turuplatsil ehitati aastatel 1932-33, proj. ins. F. Adoff. Iseloomulik väikelinna pangamaja, paikneb madala kivimüüriga piiratud avaral krundil turuplatsi lääneküljel. 1928. a. kavatsetud konkurssi ei toimunud; algselt suurejoonelisena kavandatud polüfunktsionaalse üürikorteritega hoone asemel ehitati tagasihoidlikum.

Kolmekorruselise kompaktse hoone esimesel korrusel on kauplused. Parkali t. poolt pääseb teisele korrusele läbi kahe korruse ulatuvasse operatsioonisaali jt. pangaruumidesse, hoovi poolt - kolmandal korrusel asuvatesse korteritesse. Hoone põhiplaan ja üldlahendus on sarnased pangahoonetega Viljandis (1927, arh. K. Burman) ja Petseris (1928, ins. F. Adoff), kuid kõrgest kelpkatusest ja jõulistest kontrastidest on loobutud funktsionalismilähedase, rahuliku fassaadi kasuks. Peamise aktsendi loob karniisijoonest pisut kõrgemal paiknevate ümmarguste pööninguakendega pangasaaliosa hoone keskel. Kõrged aknad ja nende vahel paiknevad sihvakad turbad annavad fassaadile püstse rütmi, mida külgedel rõhutab teise ja kolmanda korruse aknaid ühendav püstraamistik

Piret Lindpere

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Koolimaja Vabaduse t. 1

Funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arh. Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a.

Päikesepoolne klassidetiib külgneb rahuliku platsiga; sellega ristuvas hooneplokis paiknevad aula, haldusruumid ja söökla. Otstesse on lisatud madalam võimla ja korteritetiib, mille kelpkatus ei harmoneeru ülejäänuga. Funktsionalismile iseloomulikud on hooneosade vaba paigutus, valged liigendamata seinapinnad ja ümaraknad. Ajastule omaselt on fassaadil aktsent: efektne tornitaoline ümarärkel - asudes klassidetiiva koridori keskjoonel, kujundab see koos suurejoonelise trepistikuga mõjuva siseruumi. Väärikust lisavad paekivist vapp trepiakna kohal, sokkel ja pidulik sissepääs.

H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis. Algselt väga detailipeen sisekujundus töötati välja koostöös õpetajatega. Aulat kaunistavad traditsionalistlikud tumedast puidust kassettlagi, lühtrid ja Alar Kotlile omase U-hargi motiiviga madal lambrii.

Aastatel 1964-67 valmis basseiniga juurdeehitis (arh. O. Metsis), 1982. a. avati peaukse kõrval vilistlase Alar Kotli mälestustahvel (E. ja K. Reitel).

Mart Kalm

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Vallimäe tuulik

Vallimäe tuulik ehitati 1798. a. Viiekorruselise hollandi tüüpi tuuleveski koonilisel paekivikerel on hulktahukakujuline laastkattega pea. Pea ja tiibadega on ühenduses pöörmepuud tuuliku tuulde pööramiseks. Väikesed aknaavad on kaarsillusega.

Restaureeriti 1970. aastatel kohvik-klubiks.

Maia Ernesaks

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Pauluse kirik Võimla t. 1

Arh. Alar Kotli, projekt 1935-36, ehitatud 1936-40.

Traditsiooniline üldkuju (tornidega fassaad, pikihoone, koor), kuid funktsionalistliku vormikäsitlusega sakraalehitis. Eestis haruldane kahe torniga peafassaad on suunatud väljaku poole. Pikihoone lamekatus, avade paigutus ja fassaadid on funktsionalismipärased, kuigi sümmeetrilised. Algselt rõduga interjööris väärivad tähelepanu külgseinu tihedalt palistavad väikesed kahel korrusel ümarkaaravadega põikseinad, mis loovad tinglikult külglöövide mulje. Võimalik eeskuju oli D. Böhmi Püha Josefi kirik Hindenburgis (1934).

Kirik jäi krohvimata; puuduvad kiivrid olid algvariandis jässakalt tömbid, lõplikus sihvakalt kõrged. Ehitada ei jõutud ka kantseleitiiba väljaku äärde. 1950. aastatel muudeti võimlaks, vahelagi rõdu kõrgusel ehitati aastatel 1958-59.

Mart Kalm

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Kus asus Rakveres Põrgu tänav?

Jaan Krossi "Rakvere romaan" oli /Rakvere teatri/ laval veidi teise nimega /"Rakvere romanss"/, aga sisu oli sama hea. Tänaseni käivad estofiilid Soomest Rakveres mööda Pikka tänavat ja ma olen neile iga kord näidanud, kus asus Põrgu tänav. Ega Rakvere rahvas ise seda ei teagi vist, et praegune Pihlaka kohvik ja noobel Aqva vesilõbihotell on endise Põrgu tänava ääres.
Mispärast siis põrgu? Eks ikka sellepärast, et kunagi oli seal solgioja, mille kaldal sepikojad. Ja kui õhtul pimedas Pikast tänavast alla vaatasid, võisid sepipajad kui punastes tuledes põrgueeskojad kaugele paista. Lisaks veel mustad mehed ja vasarakolksud. Põrgu mis põrgu. Lugege Jaan Krossi kui ei usu.

Väljavõte Raivo Riimi artiklist "Kuhu on jäänud üle aegade legend?"
Maaleht nr. 6 (1166) 11. veebruar 2010





VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee