05:57 teisipäev, 25.04.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LäänemaaLinnadHaapsalu
 
Vaatamisväärsused (1)
 
 
Haapsalu

Haapsalu linn asub Läänemaal Haapsalu lahe lõunarannikul ning on Lääne maakonna keskus. Alates 1973. a. on Haapsalu linn ka Ridala valla keskuse asukoht. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas Haapsalu linnas 11 714 inimest.
Haapsalu (vana nimi saksa keeles Hapsal) vanem osa on kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub neemede ja mandriga ühinenud laidude ahelikuna (Holmid). Holmide vahel on madalad merekäärud Suur-Viik ja Väike-Viik: viimane on 15 ha suurune järvetaoline veekogu, mida merega ühendavad kraavid. Läänes kuulub linna piiridesse puhkekohana tuntud Paralepa rand ja parkmets.

Kuna Haapsalu on tõenäoliselt nooremal rauaajal esile kerkinud sadamakoht, siis vanemad leiud siit puuduvad. Haapsalu piiskopilinnuse varemetest on leitud hõbeaare, mis koosnes peamiselt müntidest. Need on enamasti sulanud. Määratavad 5 münti pärinevad 11. sajandist ja on vermitud Lääne-Euroopas. Leius on veel filigraanilustustega hõbenõu, mis aga leidmisel ära lõhuti ja millest on ainult tükid järele jäänud. Muudest esemetest sisaldas leid ühe suurema kummitud ornamendiga hõbeplaadi katke ja filigraanilustustega kolmnurkse naastu. Alates 1980. a. on piiskopilinnuses tehtud ehitusarheoloogilisi uurimisi Kalle Lange juhatusel.

Linna ajalooline tuumik on Haapsalu piiskopilinnus. Selle peavärava vastas asub endine turuplats, mida ümbritseb keskaegse tänavastikuga valdavalt 19.- 20. sajandi puithoonestusega vanalinn. Mere poolt palistab linna haljasvöönd (Õhtukallas, Vaikne kallas, Aafrika kallas).
Haapsalu linnuses väärib tähelepanu linnuse peavärava kohal müüris olev keskaegne raidkivi piiskop Johannes IV Kyveli ametivapiga. Ametivapi all on vasakul Saare-Lääne piiskopkonna ja paremal Kyvelite perekonnavapp. Lossi sisenedes jääb värava kõrvale vasakut kätt poolümar väravatorn. Värava lähedal on dolomiitplaat linnuse plaaniga. Vasakul on suur linnuse siseõu, kus peale laulupidude korraldatakse muidki rahvapidusid. Paremale jäävad Väikese linnuse ehitiste varemed. Väike linnus (60 x 40 m) on põhiliselt hävinud, välja arvatud 38 m kõrgune Vahitorn, mille ülemiselt platvormilt avaneb praegugi hea ülevaade vanalinnale ja Haapsalu lahele.
Lossikirik moodustas ehitamise ajal väikese linnuse ühe külje ja tema ehitamisel peeti silmas kaitseotstarvet. Kiriku lõunaküljel on kaks väljaehitist - käärkamber ja ristimiskamber. Selline väljapoole ehitatud ristimiskamber on Baltimaade sakraalarhitektuuris erandlik. Kabelis asunud ristimisvaagen, mille valmistas  J. Winter 1634. a., asub koduloomuuseumis.
Kirik ja kogu linnus kannatas rängalt 1688. a. tulekahju läbi. Kirik taastati 19. sajandi keskpaiku. Harukordselt hea akustika pärast kasutatakse ka kontserdisaalina. Lossikiriku ristimiskabeli seinale ilmub iga aasta augusti- või septembrikuus täiskuu ajal kujutis, mis on saanud aluseks "Valge daami" legendi tekkimisele.
Linnusemüüriga piiratud ala on tuntud Lossipargi nime all. Kui väljume linnuse tagaküljes olevast väikesest väravast, satume parki, mis asub linnuse ida- ja lõunaküljel. Pargis kasvab nii vanu ilu- ja õunapuid. Kunagi kuulus see De la Gardie residentsi (Vaba t. 6 , praeguse keskhaigla kohal) juurde ja kandis Krahviaia nime.

Koduloomuusem asub endise turuplatsi ääres endises hilisbarokkstiilis raekoja hoones. Raekoda ehitati 1767. a. seoses Katariina II ajal läbi viidud administratiivreformiga. Samal ajal ehitati ka läheduses asuv Tollimaja.
Muuseumile pandi alus 1929. a., kui koduloomuuseumiselts alustas peamiselt etnograafilise materjali kogumist.
Muuseumi ees pargis on välja pandud Fr. Schillerile Puhtus püstitatud monumendi originaalfragmendid, vanalt kalmistult toodi Posti-Ado rõngasrist (1789) ja teisi kiviraidkunstinäidiseid, kaks Põhjasõja-aegset kahurit ning lossitorni kell, mille on valmistanud Tallinna meister Chrisatoffer Grubb 1688. a.
Koduloomuusemi taga asub Jaani kirik, mis algselt oli kaubaait, kuid hiljem, arvatavasti reformatsioooni käigus, kohandati alalmrahva (eestlaste) kirikuks. Kirikus on Haapsalu meistri Joachim Winteri valmistatud barokkstiilis kivialtar (1630). Kantsli valmistas aastal 1707 Pärnu puunikerdaja Friedrich Weiss.
Kiriku kõrval Kooli t. 6 asub endine tütarlastekooli (asut. 1739) hoone. Esimene eesti õppekeelega kool avati Kooli tänaval 1839. a.

Üks vanemaid ehitusnäidiseid linnas on vana apteegihoone, ehitatud 1772. a. Apteegi ühe toa seina on müüritud kaks paekivist tahvlit, kus on kirjas ehitaja ja majaomaniku nimed. Esimene apteek asutati Haapsallu 1743. a.

1920. aastate algul asutati Haapsalu Kaunistamise Selts, mis seadis eesmärgiks kujundada Haapsalu kuurortlinnaks. Seltsi tegevust mõjutas tugevasti Haapsalus elav kunstnik Roman Haavamägi (1891-1964) (kuni 1937. aastani Espenberg), kelle juhtimisel ehitati kaldakindlustused ja kes on enamiku Haapsalu linna kaunistavate monumentaal- ja dekoratiivplastikas teoste looja. Tema viimases elukohas (Koidula 4) on majal mälestustahvel ning majas asub R. Haavamäe memoriaalmuuseum.
Sanatooriumi "Laine" aias on üks Juhan Raudsepa (s. 1896) tuntumaid skulptuure "Kepimurdja" (1937). Sama skulptori teos "Poiss kalaga "(1924) asub Rootsi turul.

Haapsalu raudteejaam on 216 m pikkuse katusealuse perrooniga suurejooneline ehitis. Raudteejaam valmis 20. sajandi algul ja oli mõeldud keiserliku perekonna vastuvõtmiseks.

Haapsalu vana kalmistu (peavärav Võidu tänava pool) jääb raudteejaamast Jaama tänavat pidi linna tulles vasakule. Kalmistu põlispuude all puhkavad paljud tuntud kultuuritegelased: dr. C. A. Hunnius, E. Enno, C. Kreek, Ella Espenberg-Kingo jpt. Viimase kalmul on R. Haavamäe valmistatud hauasammas, mis kujutab last süles hoidvat naist.

Uus kalmistu asub Lihula poole viivat maanteed pidi üle raudtee linna serval, kuhu maetakse alates 1959. a. Haapsalu uuel kalmistul on viimse puhkepaiga leidnud koduloomuuseumi rajaja Leo Randre, kunstnik Roman Haavamägi, Heljo Talmet jt.

Tallinna maanteest lõuna pool Sireli ja Toominga tänava ristumiskohal on mälestusplaadiga tähistatud väike küngas - keskaegne hukkamiskoht Võllamägi. Pärimuse järgi olevat siin hukatud eestlaste feodaalidevastase ülestõusu juhid. 1932. a. kaevati siit välja kaks luustikku, millel kolju, käe- ja jalaluud olid läbi saetud.

Wiedemanni t. 2 asuva maja seinal on mälestustahvel, millega tähistatakse Peeter I viibimist selles majas. Peeter I peatus siin 1715. a. Ta saabus Osmussaarelt väikese purjekaga. Tolleks ajaks oli Haapsalu elanike arv katku tõttu väga väikeseks jäänud. Puudus isegi linnavalitsus. Peeter I määras linnapeaks kohtukirjutaja Jenckeni.

1957. a. sai Haapsalu kino "Oktoober" esimesena vabariigis laiekraani.
1977. a. ehitati kultuurimaja, mis on üks suuremaid ja esinduslikumaid kultuurikeskusi Eesti maakondades.
Haapsalu linna peamine puhkeala on Paralepa, kus madalat randa palistavad pillirooväljad. Vesi on siin suvel 2-3 kraadi soojem kui Pärnu või Klooga rannas.

Karl Õispuu. Haapsalu rajoon / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1981


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee