11:55 kolmapäev, 28.06.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaLinnadElva
 
Vaatamisväärsused (1)
 
  Elva

Elva linn asub Tartu maakonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab linnas 6025 elanikku.

Elva paikneb keerulise orustiku sõlmkohas, vahelduva reljeefiga alal. Linna põhjaosas on metsaga kaetud liivakünkad, lõunas aga tasane liivik (sandur), millel kasvab männimets. Elva järvedest on suurim Tartu-Valga maantee ääres paiknev Verevi järv (12,6 ha, suurim sügavus 11 m). Sellel järvel on suurepärane supelrand. Linna keskele jääb väike soiste kallastega Arbi järv, mis on soiste kallastega ja suplemiseks vähe kohane. Linna idapiiril lookleb sanduriliivadesse uuristatud lammorus Elva jõgi. Kaugemal lõunas voolab läbi metsade Pulga oja, moodustades kitsal orulammil suurepäraseid silmuseid ja lookeid. Ojast ida pool peitub metsade rüppe Vaikne järv.

Ilusa loodusega kohta pidasid meeles juba möödunud sajandi keskel Uderna postijaamas peatunud suurlinnade elanikud, kes siin ümbruskonnas meelsasti jalutasid. Juba 1712. a. mainitud kuulsat Uderna postijaamahoonet (1836-1944) pole enam alles. Ümberehitatuna on säilinud Uderna kõrtsi hoone (praegune sidetehnika jaoskond) ja postipoiste elamu, mis on esimesi kivihooneid praeguses Elvas Tartu-Valga maanteel. Tõeline Elva avastamine toimus Tartu-Valga raudtee avamisega 1886. a.. Raudteel algas liiklus 22. juunil 1889 ning seda daatumit võib pidada Elva algusajaks.

19. sajandi viimasel künnisel ehitas Meeri mõisnik Arbi järve äärsesse männimetsa 11 suvilat, mis said supelsakste elamispaikadeks (Kalda t.). Raudteevalitsus ehitas raudteelastele elamu, Uderna mõisnik aga Arbi järve kagukaldale suure luksushotelli "Tsentraal" (pärastine "Elva", praegu internaat). Esimese maailmasõja eel ehitustegevus elavnes veelgi. 1909. a. ehitati raudtee- ning postijaama vahele kivitee, mis parandas tunduvalt transpordiolusid. Siinset rahu nautivate suvitajate hulgas oli palju nimekaid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, kellest nii mõnestki sai hiljem elvalane.

1909. a. ehitatud Elva Tuletõrje Seltsimaja soodustas kultuurielu elavnemist. Majanduslik ühistegevus hoogustus piimatalituse organiseerimise ja meierei ehitamisega 1911. a.

Elva elanike algatusel alustati 1914. a. väikese kivikiriku (kapelli) ehitamist, kuid töö jäi pooleli puhkenud sõja tõttu. Poolik ehitus anti üle Tartu Jaani kogudusele. Kirik valmis 1920. a. Surnuaed asub alevi lõunaosas.

I maailmasõda tõi kaasa sõjapõgenikud (Lätist) ja sõjaväehaiglad.

1. juulil 1923 anti Elvale alevi õigused ja 1. mail 1938. a. linnaõigused.

Peedu Kerikmägi, Elva nüüdisterritooriumi vanim asustusmälestis, asub Peedu loodeserval Elva jõeoru vasakveeru ja Peedumäe suvilate juurde viiva tee vahel. Linnus on rajatud kirde-edelasuunalisele seljakule - Kerikmäe keskmisele kõrgemale osale. Kerikmäe mõlemast otsast on ta eraldatud kraaviga ning kõrgendatud pealetoodud kruusa ja liivaga. Linnus on üks väiksemaid Eestis.

Raudtee ääres on Kalevipojaga seotud paigad - iste ja jalajäljed ning Lokuta Kalevipoja säng.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee