11:55 kolmapäev, 28.06.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaLinnadKallaste
  Kallaste

Kallaste linn asub Tartu maakonnas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab linnas 1217 elanikku.

Linn paikneb umbes 2 km ulatuses piki Peilsi läänerannikut, kuni 8 m kõrguse punasest liivakivist kaldajärsaku ääres. Rannalõiku kallaste kohal nimetati 16. - 17. sajandil Purmurannaks (Pormeranda). 18. sajandi algul olid siin Kokora mõisa maal üksikud kalurimajad. Kallaste kaluriküla rajasid sajandi teisel poolel Venemaa loodekubermangudest põgenenud vanausulised venelased, kes nimetasid paiga Krasnogoriks. Tekkis tüüpiline tänavküla piki Tartu - Mustvee maanteed. Esimesed hooned ehitati praeguste Võidu, Kiriku ja Kalamehe tänava ristmiku piirkonda. Edasi kasvas küla piki Peipsi kallast. 19. sajandi alguseks kujunesid sälkorgudesse Kalamehe ja Sadama tänavad ning Kodavere - Kokora maanteele viiv Kiriku tänav. Külakrunte iseloomustas elu- ja abihoonete kompaktne paigutus ümber siseõue: kolmes küljes hooned, tänava poole puittara kahepoolse väravaga. Kompleksi, kus abihooned ja õu olid ühise katuse all, nimetati umbõueks ("gluhoi dvor"); kompleksi, kus igal abihoonel oli eraldi katus ja õu pealt avatud, avaõueks ("volnõi dvor"). Hooned olid fassaadidega vastamisi kahel pool teed, tagaküljel aiamaad. 1801. a. ehitati vene kirik. Asula elus tähtsad laadaplatsid kujunesid vanasse külakeskmesse ja kiriku lääneküljele. 19. sajandil kujunesid praegused Õnne, Turu, Jaani ja Oja tänavad. Pärsikivi oja äärde ehitati vesiveski (hiljem mootorveski). 19. sajandi keskel oli külas umbes 80 maja.

19. sajandi kolmandast veerandist 20. sajandi esimese veerandini arenes Kallaste intensiivselt. Ehitati peamiselt kahepereelamuid ja keskväljaku äärde suuremaid kivihooneid; asula venepärane lineaarne struktuur säilis. 1921. a. sai Kallaste aleviks, 1938. a. linnaks; elanikke oli umbes 1500, maad 126,2 ha.

1950 - 1959, mil Kallaste oli rajoonikeskus, planeeriti uude tsentrumisse Nõukogude väljak (Keskväljak), selle äärde ehitati neoklassitsistlike hoonete ansambel. Generaalplaanid koostati 1950. ja 1982. a. 1995. a. oli elanikke 1258.

Eva Laarman

Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999.

Tartu kirdeosa suurim asula - Kallaste linn- paikneb looduslikult kaunis kohas Peipsi järve kõrgel kaldal, millest linna nimigi. Minevikus nimetasid vene kalurid Kallastet Krasnaja Gora, seda arvatavasti Peipsilt paistva punaka kaldajärsaku tõttu. Rannakülades kasutatakse seda nimetust praegugi. Kaldajärsak on linna kohal 8 m kõrge ning koosneb keskdevoni punasest liivakivist. Vooluveed on uuristanud kaldasse järsuveerulised orud, lainetus aga on tekitanud koopad. Järsul kaldal on tuhandeid kaldapääsukeste pesi. Siinne kallas, mis paiguti meenurab lõunamaade kaljust randa, on võetud looduskaitse alla.

Kallaste on tekkinud 19. saj. algul kalurikülana, kuhu asusid Novgorodi kubermangust usulise tagakiusamise pärast põgenenud vanausulised venelased. Kallaste elanikud tegutsevad kalapüügiga, ühtlasi on nad tuntud osavate müürseppadena. 1921.a. sai Kallaste alevi ja 1938.a. linna õigused.

Vanausuliste kirik on ehitatud 1820.-ndatel aastatel. Alguses oli kirik ilma tornita. Suurte palvete peale lubati kirikule 1913. a. torn ehitada. Surnuaed asub Peipsi järve kaldal Tartu tänava ääres.

Keskväljaku-äärsel Peipsi kaldapealsel avati 8. mail 1981. a. mälestussammas II maailmasõjas langenutele. Skulptuuri "Torso" (skulptor Ü. Õun) graniitsele alusele 135 hukkunu nimed.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee