05:25 teisipäev, 28.03.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaLinnadValga
 
Vaatamisväärsused (1)
 
  Valga

Valga

Valgat on mainitud 1286. a. Tollal oli see arenenud asustuskeskus, millele viitavad teated vähemalt kolme kaupmehe olemasolust. Asula tekke, samuti keskaegse planeeringu kohta andmed puuduvad. Tõenäoliselt kujunes see Riia, Pihkva ja Tartu kaugteede sõlmpunkti, kuhu tekkis kolmnurkne väljak. Oli Liivimaa eelistatuim linna- ja maapäevade pidamise koht. Muude kruntide hulgas olid Valgas Tartu, Tallinna ja Riia linna ning Tartu toomkapiitli valdused. Linnakindlustused puudusid. Linnaõigused sai 1584. a. 17. sajandi alguse Poola-Rootsi sõjad pidurdasid linna arengut. 1638. a. oli seal 26 krunti, neist umbes 10 tühjad. Põhjasõjas põles linn korduvalt.

Tänapäevase linna tegelik areng algas kreisireformiga 1783. a. Kujunes linnatuumik, mida piirasid põhjas Pedeli jõgi, läänes Konnaoja ja idas Pipraoja. Kavatise aluseks jäi turuplats kolme sealt lähtuva tänavaga: Moskva (nüüd Kesk), Suur-Sepa (Sepa) ja Riia. Viimaseid kahte ühendas kontsentriliselt Härrade (Raja) tänav. Püstitati mitmeid hilisbarokseid ehitisi: kirik, kreisiametite maja, kool, hulk puitelamuid. 18. sajandi lõpus hõlmas tuumik 29 ha. Krunte oli 65, elanikke umbes 900. 1820. a. oli Valgas neli kivi ja 68 puithoonet.

Kaur Alttoa

19. sajandi keskel hakkas Konnaojast läänes kujunema eeslinn Luke (Luhde) mõisale kuulunud maale sealse kiriku juurde. 1846. a. valmis linna idaosas puidust apostliku-õigeusu Nikolai kirik. Ehitustegevus Valgas elavnes 1860.-ndail aastail. 1865. a. valmis südalinnas puidust raekojahoone. 1811. a. oli linnas 411 elamut, neist 33 kivist. Linna areng hoogustus 19. sajandi lõpus, kui Valgast sai raudteesõlm: 1887-89 valmisid Riia-tartu ja Valga-Pihkva laiarööpeline ning 1896-1902 kitsarööpmelised raudteed, asutati raudteetöökojad. Ärialaks hakkas nüüd kujunema raudteejaama poole viiv Pihkva (nüüd Vabaduse) tänav. 19. sajandi lõpukümnendil ehitati mõned historitsistliku arhitektuuriga kivihooned: karskusseltsi hoone Moskva (rekonstrueeritud, nüüd kino), ap.-õigeusu Isidori kirikjt. 20. sajandi alguses viidi varem linnakiriku juures asunud turg üle raudtee lähedale Pihkva tänava äärde, reine turg tekkis Luke kiriku juurde linna lääneosas.Raudteejaama piirkonda ehitati riigi viinaladu ja selle lähedusse väike maakivist historitsistlik katoliku kirik. Uueks hajahoonestusega elamupiirkonnaks hakkas kujunema varem Vidriku (Friedrichshofi mõisale kuulunud ala Pihkva tänavast idas, mida teljena läbiva Vladimiri (nüüd Kuperjanovi) tänava äärde jäi Pipraoja oruga liigendatud looduslik linnapark. Puitelamuid ehitati ka lõuna poole raudteed Võru maantee äärde ning väljaspool linna Pedeli jõest põhja pool Tartu ja Viljandi maantee hargnemiskohas Borrishofi mõisale kuulunud maale (Puraküla). Enne I maailmasõda valmis mitu suuremat juugend- ja neoklassitsistlikus stiilis ehitist ("Säde" seltsihoone, koolid, pangahooned, postkontor, elamud), mis andsid linnasüdamikule suurlinna ilme. Mitu hoonet valmis arh. G. hellati projekti järgi või tema järelvalvel. Elanike arv kasvas I maailmasõja eel 1897. aastaga võrreldes 1,6 korda: 1913. a. oli Valgas 16164 elanikku, elamuid 855, linna saras hõlmas 1904 ha.

Eesti-Läti piiri määramisega mööda Konnaoja jäi linnale kuuluvast maast 234 ha Lätisse (Luke eeslinn, Pudrumägi), sellest kujunes omaette Valka linn. Piiriga kügnevas Valga südalinna osas kaubanduslik tegevus hääbus. 1922. a. oli elanikke 9455. Uute elamute ehitamiseks planeeriti alad linna idaosas (nimetatud Vastlinnaks) ning lõuna pool raudteed (Pilpaküla). 1925. a. liideti linnaga Puraküla. 1929. a. oli elanikke 14746. Majanduselu halvendas Tartu-Petseri raudtee valmimine 1931. a. Aastatel 1920-30 oli elamuehitus Valgas teiste Eesti linnadega võrreldes tagasihoidlikum, püstitati mõned uued ühiskondlikud hooned (algkool, lastekodu, saund, tööstuskool). Elanike aev vähenes: 1939. a. oli elanikke 10401, linna saras hõlmas 1601 ha.

Sõjategevuses 1944. a. sai Valga tugevasti kannatada; hävis ligi 34% elamispinnast, varemeis oli suur osa linnakeskusest. Esmajärjekorras taastati raudteesõlm, esimeseks uusehitiseks oli torniga vaksalihoone (1949, arh. V. Tsipulin), 1947. a. valminud planeerimisskeemi (arh. F. Wendach) kohaselt rajati varem kitsa peatänava kohale lai Lenini allee (nüüd Kesk tänav) haljasribaga keskel. Kahel pool alleed taastati mõned sõjas kannatada saanud kivimajad. Uue tööstusettevõttena rajati raudtee äärde jõusöödatehas, linnasüdamesse õmblusvabrik, lisaks neile mööblivabrik, lihakombinaat, leivatehas, veinivabrik jt. Hakkasid kujunema tööstuspiirkonnad linna põhjaserval Rükkelis ja kirdeosas. Kuni 1955. aastani ehitati peamiselt individuaalelamuid, mille tulemusena laienes linna hoonestatud ala kagus Võru maanteega külgnevas osas ning põhja pool Tartu maantee äärses Purakülas. Eramuid ehitati ka varem hoonestatud alale ja selle laiendusele raudtee ja Pedeli jõe vahel. 1956. a. valmis Valga generaalplaan (arh. A. Soans). Riikliku elamuehituse elavnedes 1950.-ndate aastate lõpul püstitati kõigepealt raudteevalitsuse kolmekorruselised tüüpelamud (seeria 1-317) raudteejaama lähedale Pargi t. ja Jaama t. piirkonda. Sama seeria neljakorruselisi tüüpelamuid ehitati ka linna südamesse Lenini allee äärsesse kvartalisse sõjas purustatud hoonete kohale. 1960.-ndate aastate lõpus valdavaks saanud viiekorruseliste elamute ehitus tüüpprojekti 1-318 järgi koondus Sepa, Uue ja Puiestee tänavaga piiratud kvartalisse (planeering 1968, arh. P. Aarmann). Esimese suurema ühiskondliku hoonena kesklinnas valmis 1961. a. kooperatiivi haldushoone kaupluste ja restoraniga (arh. A. Volberg) Kesk ja Vabaduse t. nürgal. Linnasüdame arhitektuuriliseks aktsendiks kujunes tüüpprojekti järgi ehitatud modernistlik kultuurimaja (1967); raudteesõlm täienes külmutusvagunite depooga. 1972. a. kinnitatud Valga generaalplaani korrektuur hõlmas nii Eesti Valgat kui ka Läti Valkat. Mõlema linna ühiskondlikke keskusi ühendavaks teljeks kavandati Liidu (Sepa) tänav; linnu pidi liitma ringtee. Uus tööstustsoon nähti ette linna idaservale Valga-Tartu raudtee ja likvideeritud kitsarööpmelise raudteeharu vahele. Riiklik elamuehitus koondati nüüd linna hoonestatud ala idaküljele nn. Raudtee kvartalisse (planeerimisprojekt 1972, arh. V. Tallo), kuhu püstitati viiekorruselisi Tartu Elamuehituskombinaadi suurpaneelelamuid. Raudtee läheduses valmis uus võõrastemaja (1979), südalinnas postkontor ning teenindusmaja (1976). Sajandialguse juugendehitistega haakub 1980.-ndail aastail Kuperjanovi tänava algusesse püstitatud viiekorruseline elamu (arh. A. Kose). 1994. a. alustati pedeli luha rekonstrueerimist linna keskseks puhkealaks. Valminud on staadion (arh. A. Oravas koos arh. Ü. Eljandiga) ja maakonnahaigla (arh. N. Vaarpuu).

Elanikke 16477 (1995), linnasaras 1654 ha.

Oleg Kotśenovski

Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee