|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Sindi
Sindi linn asub Pärnu maakonnas Pärnu jõe vasakul kaldal, jõe ning Lanksaare raba vahelisel tasandikul, 14 km kaugusel Pärnust. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas linnas 4157 inimest.
Sindi on oma nime saanud siinse mõisa kunagise omaniku, Pärnu linnanõuniku C. Zindti järgi (1603, Zintenhof). Mõis asus Pärnu jõe kaldal praeguse erikutsekooli asukohas. Hiljem päris sama nime veidi kaugemal asuv linn.
Sindi linn tekkis töölisasulana 1833. a. mõisale kuulunud Saia ja Tõela küla alale rajatud kalevivabriku ümber. Ettevõtja oli Riia tulundustegelane ja tööstur J. C. Wöhrmann, kes asus siia seejärel, kui tema ettevõte Poolas kangrute ülestõusu ajal 1831. a. oli maha põletatud. Asutamise ajast pärinevad praeguse vabriku vanimad hooned, samuti mõned endised meistritemajad ja ametnike klubi "Harmonie" hoone. 19. sajandi keskel rajati vabriku juurde mehhaanikaosakond, kus tehti ka malmivalu ja gaasivabrik - esimesed selletaolised ettevõtted Pärnumaal.
1921. a. sai Sindi alevi õigused. Tõuke asula edasisele kasvule andis Papiniidu-Lelle raudteelõigu valmimine 1928. a., mispuhul Sindi sai raudteejaama (raudtee läbi Sindi oli käigus 1970. aastani). 1938. a. sai Sindi linnaõigused.
Arhitektuuriliselt on Sindis huvipakkuvad aastatel 1927-28 ehitatud Sindi raudteejaama hoonete kompleks ja Sindi raekoda ning Sindi - Lodja sild Pärnu - Paide maanteel üle Reiu jõe.
Sindi Viira linnaosa kohal Pärnu jõe paremal kaldal Pullis avastati 1967. a. vanim kiviaja asulapaik Eestis.
Sindi linna piirist umbes 500 m kirdes on Pärnu jõe kõrges vasakus kaldas Kuke talu lähedal kolm hästi säilinud puhast tehiskoobast. Need kaevati pärast II maailmasõda klaasiliiva varumisel, mida veeti siit Järvakandi tehasele. Kuke koobastest sadakond meetrit allavoolu esinevad Pärnu jõe ääres mõned väikesed koopad. Need on uuristanud jõevesi (Ülo Heinsalu, 1987).
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
