15:04 neljapäev, 14.12.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaLinnadMaardu
 
Vaatamisväärsused (1)
 
  Maardu

Maardu linn asub Harju maakonnas Tallinna-Narva maanteest põhjas, Põhja-Eesti lavamaa pangaserva läheduses. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab linnas 16 717 elanikku.

Maardu küla on esmamainitud mainitud 1241. a. (Martaekilae), mõisa (Maarthe) 1397. a. Küla mõisastati 18. sajandi keskpaiku. Maardu mõisahoone on ilmekas näide 18. sajandi esimese poole Põhja-Eesti mõisamajast.

Maardu mõisast kilomeeter ida pool asuvas külas tuuleveski ümbruses paikneb üks suurematest Tallinna ümbruse kivikalmete rühmadest (21 kangrut). Kalmeid ei ole arheoloogiliselt uuritud. Välimuse järgi otsustades on tegemist I aastatuhande teisel poolel e.m.a. ja m.a. algussajanditel rajatud kalmetega. Kalmerühma lähikonnas asub 7 väikeselohulist kultusekivi.

1920. aastail rajati Maardust ida poole Ülgastele esimene fosforiidikaevandus. Seal asus ka esimene rikastusvabrik, mis valmis 1925. a.

Maardu asulat hakati rajama koos "Eesti Fosforiidi" uue tehasega endisele Maardu mõisale kuulunud Kroodi küla maale.

Kallavere elamulinnaosa asub Maardu linna kirdeserval klindineemikul. Hoonestamine algas 1951. a., Maarduga liideti 1955. a. Hõlmas varem ka Jõelähtme mõisale kuulunud Kallavere kõrvalmõisa (Makalefer; jäänud fosforiidikarjääride alla), mis rajati aastatel 1950-58 Maa-Kallavere küla asemele. Maa-Kallaveret on esimest korda mainitud 1241. a.

Huvi pakub ka Maardu ehk Liivakandi järv (pindala 64,9 ha, suurim sügavus 1,5 m), mis asub Maardu alevi kohal lõuna pool Peterburi maanteed. 1893. a. laskis Maardu mõisaomanik veetaseme reguleerimiseks kaevata järvest mereni kanali, mille järvepoolsesse otsa ehitati pais koos vesiväravatega. Järgmisel aastal avas keegi vesiväravad ning väljatormav veevool viis kaasa nii vesiväravad kui ka sillavahi maja, uuristades oma teel pinnasesse ligi 10 m sügavuse ja ligi 100 m laiuse jääraku, mida hiljem hakati kutsuma Kroodi oruks. Veevoolust kaasakantud liiv moodustas merre jõudes laialdase liivaranna. Järv jooksis mõne päevaga veest tühjaks ja ta kohale jäi madal soine heinamaa, kuhu hiljem kasvas põõsaid. Seoses uue rikastusvabriku ehitamisega 1939. a. rajati uus pais ja järv taastus.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee