04:29 reede, 20.10.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaLinnadRapla
 
Vaatamisväärsused (1)
 
  Rapla

Rapla linn asub Tallinna-Türi-Arkma maantee ääres 50 km kaugusel Tallinnast; samanimelise maakonna ja valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli Raplas 5750 elanikku.
Siit suunduvad teed Järvakandi, Märjamaa ja Varbola suunas. Raplat läbib Vigala (Konuvere jõgi).

Rapla linn asub paese aluspõhjaga lainjal tasandikul Tallinna-Viljandi maantee ääres Konuvere jõe kaldal. Mainitud esmakordselt 1241. a. kaheksa adramaa suuruse külana (Rapal). 13. sajandi lõpus ehitati Maarja Magdaleena kirik. Püsis pikemat aega väikese kirikukülana Alu mõisa maal, kiriku juurde kuulus mõis. 1705. a. eraldus Alu mõisast Rapla mõis.
Areng hoogutus 19. sajandi teisel poolel: 1866. a. avati apteek, 1868. a. külakool, 1888. a. haigla; 1893. a. asutati karskusselts, samal ajal oli Raplas ka võõrastemaja, söögimaja, veeremängurada, hobupostijaam, kaheksa kauplust ja kaks kõrtsi. Aleviku ühiskondlik keskus ja elutsoon kujunes meenteede ristmikule jõe lõunakaldale. 1901. a. pühitseti vana kiriku kohale jõe põhjakaldale ehitatud uus. Tallinna-Viljandi kitsarööpmelise raudtee avamisega 1900. a. rajati alevikust umbes 3 km kaugusele Hermeti (hiljem Rapla) jaam ja selle asula. Selle lähedale 1899. a. asutatud Valtu tellisetehas oli tööliste arvu poolest 20. sajandi algul Eestis suuruselt neljas (töötas kuni 1963. a.). 1913. a. oli alevikus veel limonaaditehas, mitu veskit ja puutöökoda. Lisaks külakoolile töötas ministeeriumikool, tegutsesid mitmed ühingud (haridusselts, laulu- ja muusikaselts, põllumajandusühing jt.). Alevikus oli 20 kivi- ja 600 puumaja, elanikke umbes 1000.
Pärast I maailmasõda suurenes Rapla raudteejaama tähtsus Lelle-Pärnu (1928) ja Rapla-Virtsu (1931, nüüd likvideeritud) haruraudtee ehitamisega. Põhiliselt ühepereelamutega alevi täiendavaks elutsooniks planeeriti Viljandi mnt. ja Järvakandi tee (Tallinna mnt.) vaheline ala. Aleviku keskusse ehitati kivist rahvamaja ja ühispanga hoone ning lääneossa koolimaja. Alevik säilitas aedlinna ilme, elanike arv püsis 1000 ringis.
II maailmasõjas Rapla oluliselt kannatada ei saanud. 1945. a. nimetati Rapla aleviks, 1950. a. rajoonikeskuseks. Esimene Rapla generaalplaani skeem koostati 1947. a. (arh. R. Raidna). Rapla põhiosaks on endiselt regulaarse tänavavõrguga ala Konuvere jõest lõuna poole peatänavana kujunenud Tallinna maantee ja sellelt jõesilla läheduses kagusuunda hargneva Viljandi maantee vahel. Linna kaguservale jääb raudteejaama-lähine ja varasemaga võrreldes laienenud elamupiirkond. Ühiskondlik keskus säilis ülalmainitud teeristil. Enne 1955. a. ehitati siia kooperatiivi kauplus-söökla ja veidi eemale kaubamaja, Konuvere jõe põhjakaldale haigla (juurdeehitis 1978). Kuni 1955. a. valmis vaid väheseid kahekorruselisi kivielamuid Viljandi maantee alguses, domineerisid viilkatusega eramud. Rapla uus generaalplaan valmis 1957. a. (Eesti Projekt, arh. H. Pau), seda korrigeeriti 1969. a. (arh. E. Kilps). Varem kujunenud eluterritooriumi laienduses alustati 1960. aastail 4-5-korruseliste sektsioonelamute püstitamist asula lõunaküljel Mahlamäe kvartalis. Sellest idasse on Rapla KEK ehitanud 2-4-korruselisi sektsioonelamuid. Üksikuid ametkondlikke elamuid ja elamugruppe on ehitatud ka mujale. 1960. aastail ehitati asula keskusse teenindusmaja ja laste spordikooli võimla. Aastail 1974-84 valmis kahes järgus haldus- ja kaubanduskeskus (praegu maavalitsuse hoone) Tallinna t. 14 (arh. H. Margna). Mahlamäe ja KEK-i kvartali vahele kavandatud pargivöösse püstitati 1977. a. meie uuemas arhitektuuris esile tõusev KEK-i haldushoone (arh. T. Rein).
Alates 1993. aastast on Rapla linn- Pindala 464 ha.
Oleg Kotśenovski
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Rapla on asulana õige vana. Taani hindamisraamatu järgi oli siin 1241. a. 8 adramaasuurune Rapala küla. See asus praeguse alevi põhjaosas, seal, kus Tallinna maantee ristub jõega. 13. sajandi lõpus või 14. sajandi algul ehitati samasse, jõe põhjakaldale väikesele künkale Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivist kihelkonnakirik. Selles, asustuslooliselt kõige vanemas alevi osas asub ka teadaolevalt Rapla vanim hoone - 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud pastoraat.

Rapla vanema ajaloo kohta on küllalt vähe teateid, sest 1774. a., kui pikselöögist süttis pastoraat, põles ära kogu kirikuarhiiv.
1478. a. panditi Rapla ja Alu 44 marga eest Padise kloostrile. 1705. a. eraldati Alu mõisast Rapla mõis, kuid viimane jäi kuni oma eksisteerimise lõpuni esimese kaasmõisaks. Mõis asus jõe vasakkaldal tänase Jõe tänava piirkonnas, selle hooneid on vähe säilinud.
Rapla laiem areng algas  19. sajandi teisel poolel, kui kirikukülla hakkasid koonduma käsitöölised, kaupmehed ja muud ametimehed. Seda illustreerib hästi A. Richtersi aadressraamat 1913. aastast. Selle järgi olid 1870. a. Raplas kiriku juures vaid apteek (asutatud 1866), kõrts ja pood. 1913. a. oli Raplas 20 kivimaja, 60 puumaja ja elanikke juba 1000 ringis. 19. ja 20. sajandi vahetusel loodi arvukalt ühiskondlikke organistasioone: vabatahtlik tuletõrjeselts, laulu- ja muusikaselts, tarbijate ühistu, põllumajandusühing jt. Pandi alus ka tööstusele - 1899. a. rajati tellisetehas, mis töötas siin pool sajandit. Hoogu asula kasvule lisas kitsarööpmelise raudtee ehitamine, tänu millele sai Rapla 1900. a. raudteeühenduse Tallinna ja Viljandiga. Raudteejaam rajati alevist 3 km ida poole; selle juurde hakkas kujunema uus alevik, mis nüüd on Raplaga liitunud üheks asulaks. Alevi õigused sai Rapla 1945. a., alates 1950. a. on Rapla rajooni/maakonna keskus.
Tänase Rapla keskus on kujunenud Rapla jõest lõuna pool asuva teede sõlmpunkti ümbrusse. Siia on koondunud enamik ühiskondlikke hooneid ja kauplusi.
Tähelepanu pälvib vana sild  jõel. See on ehitatud 19. ja 20.sajandi vahetusel. Enne seda sõitsid Tallinna poole suundujad kas üle samas kohas asunud puusilla või otse läbi jõe.

Rapla keskaegne kirik lammutati 19. sajandi lõpul ning selle asemele ehitati uus kirik, mis valmis 1901. a.
Kirikuaias on kaitse all nn. Priiuse tamm, mis olevat istutatud Rapla talupoegade poolt pärisorjuse kaotamise mälestuseks 1816. a. jüripäeval. Viimases tuleb aga kahelda, sest pärisorjuse kaotamisele Eestimaa kubermangus kirjutas tsaar alla 23. V 1816. Arvatavasti istutati puu aasta hiljem - 1817.
Veel on kirikuaias säilinud 6 paekiviristi 17. sajandist, millest ühel on kirjad leotavad: ANO 1656 MEEPERE MATZ.

Kirikuaia edelanurka püstitati 1923. a. mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele. Kuuemeetrise Saaremaa dolomiidist samba kavandas skulptor Jaam Koort. 1940. a. lõpupäevil monument lõhuti. Suvel 1988 leidsid kohalikud muinsuskaitseaktivistid osa samba detaile Alu alevikust ühe keldri seinast. Nende järgi toimus samba ennistamine, seda juhtis skulptor Tõnu Maarand. Sammas taasavati võidupühal, 23. juunil 1989. a.

Rapla kalmistu (rajatud 1780) põlispuude alla sai endale viimse puhkepaiga luuletaja ja koolikirjanik Carl Eduard Malm. Üsna surnuaia kabeli lähedal on teatrimees August (Aggio) Bachmanni haud. Samas lähedal puhkavad kunstnik Kaarel Liimandi vanemad. Kuulsa meresõitja A. J. Krusensterni vanemad maeti esialgu kabelisse, hiljem aga perekonna matusepaika, mis asub kalmistu keskosas (mälestusmärk puudub). Sinna on maetud ka admirali vend ja mitmed teised lähedased sugulased.
Kalmistuga üheealise vana kabeli, kus praegu matusetalitusi läbi viiakse, tagumine osa on krahv Tiesenhauseni perekonna hauakamber.

Huvitava loodusmälestisena väärib vaatamist alevi keskusest raudteejaama viiva tee ääres leiduv suur rändrahn (6,3 x 6,0 x1,6; ümbermõõt 20 m), mida nimetatakse Kalevipoja luisukiviks või Kõpsoni kiviks.
Ühe muistendi järgi tahtnud Kalevipoeg või Vanapagan sellega tabada Rapla kirikut. Teise muistendi järgi aidanud Kalevipoeg Ööre Hiiemäe lähedal lesknaisel heina teha. Niitmise ajal märganud, et hunt tahab hobusevarssa murda. Et midagi käepärasemat ei juhtunud ette, siis võtnud taskust luisutüki ja visanud sellega hunti. Kahjuks jäänud koos hundiga kivi alla ka hobune koos varsaga. Igal jaanilaupäeva ööl kostvat kivi alt varsa kaelakella helinat. Helinat kuulvat aga ainult puhta südametunnistusega inimene; senini polevat seda veel keegi kuulnud.

Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991

1920. aastail elas Raplas Tallinna mnt. 9 helilooja Raimond Valgre (1913-1949). Tema isa kingsepp Tiisel pidas maja lõunapoolses otsas väikest töökoda. 1988. a. avati Valgre kodumajal mälestustahvel.
Vt. isikud - Valgre, Raimond


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee