09:21 reede, 20.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaAlevid
  Kuusalu alevik

Kuusalu alevik asub Harjumaal, Tallinnast 41 km idas Narva maantee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 1254 ja Kuusalu külas 192 elanikku. 1. jaanuaril 2010. a. oli Kuusalu alevikus elanikke 1220 ja Kuusalu külas 221.

Ürikuis on Kuusalut mainitud 1212. a. preestri asukohana. Aastast 1241 on "Taani hindamisraamatus" teated 25 adramaa suuruse küla kohta (Kusala).

Kuusalu kihelkond hõlmas nüüdse Kuusalu ja Loksa valla ning Kaberneeme ümbruse. 13. sajandi alguses kuulus piirkond Revala maakonna Rebala kihelkonda, linnused olid Kuusalu Pajulinn ja Muuksi linnamägi.

Kirikukihelkond moodustati umbes 1220. a. Ligikaudu samast ajast aastani 1519 kuulus Kolga ümbrus Gotlandil asuvale Roma kloostrile ning aastast 1581 P. De la Gardie`le ja tema järglastele. 16. ja 17. sajandil asus rannikualale rootslasi ja soomlasi, kes on aegapidi eestistunud. Arenesid kalapüük ja rannaveondus (puuveo kohta teated juba 14. sajandist).
1820. aastail sai alguse soola salakaubandus, 1880.-ndail aastail kartulivedu.
Laevaehitus algas 17. sajandil ja hoogustus 1880.-ndail aastail.

18. sajandi lõpus levis vennastekoguduseliikumine. Prohvet Maltsveti jutlused vallandasid 1860.-ndate aastate alguses Krimmi rändamise, 1880.-ndail aastail rännati ka Peterburi kubermangu ja Kaukaasiasse.

1867. a. asutati meeskoor, 1892. a. muusikaselts,1899. a. karskusselts, 1902. a. põllumeeste- ja 1907. a. haridusselts.

Kuusalu hakkas alevikuks muutuma 19. sajandi lõpul.

Vaatamisväärsed on Kuusalu kirik ja kirikuaed ning seal asuv Benckendorffi hauakabel, pastoraadihoone ja kalmistu (rajatud 1802).
Kuusalu kalmistul kasvab 10 m kõrgune kadakas, kalmistust 50 m lõunas aga omapärase kujuga männid, mida tuntakse "Rootsi kuninga mändidena". Siin olnud Narva poole minevad Rootsi väed öölaagris.
Kirikust läände jääb Kordejani tamm ( ümbermõõt 3 m, kõrgus 10 m), autoremonditehase lähedal kasvab seitsmeharuline mänd (ümbermõõt 2,35 m, kõrgus 10 m).

Kunagiste Kiiu mõisa ja Kuusalu kiriku maade piiril on seitse piirikivi, millesse on raiutud 3 cm sügavused ja 20 cm pikkused ristid. Kivid on asetatud sinna 16. sajandi algul, arvatavasti pärast piiritülisid. Üks kividest, Lauritsa- ehk Rajakivi asub Tallinna-Narva maanteest vasakul bussipeatuse ligidal. Kivil on ohvrikivile omased lohukesed, ta lõunapoolsel küljel on küpsetusrestikujuline kujutis, põhjapoolsel kääride kujutis. Mõned uurijad arvavad, et need märgid on seotud Kuusalu kiriku kaitsepühaku Laurentsiusega, kes olevat kääridega surnuks torgatud ja seejärel restil põletatud, teiste arvates on tegemist Kolga kloostri ja Kuusalu kiriku pitsatimärgiga.

Lauritsakivist veidi ida pool, mäenõlvakul on Kuusalu silmaallikas, tuntud ohvriallikana. Allika veel arvati olevat silmahaigusi raviv toime.

Kinnismuististest väärivad tähelepanu Kuusalu Pajulinn ja Kuusalu rauaaja asulakoht, 15 kultusekivi (tuntuim Lauritsakivi), ja külakalmsitu (II aastatuhande esimene pool).

Kuusalust on leitud hõbeaare, mis sisaldas 410 13. sajandi münti.

Paljude muistenditega on seotud Kuusalu aleviku lähedal paiknev Rihu mägi. Siin oli varem inimesekujuline kivi, nimetatud Rihu ämmaks, mis nüüd on hävinud. Selle kiviga, nagu Iru ämmaga, on seotud muistseid kombeid. Suviti korraldatakse Rihu mäel rahvapidusid.

Muistendis Kahala järve tekkimise kohta mainitakse ka Kuusalu kiriku lähedale tekkinud Tuurakakatku järve.

Kuusalu ümbruses on veel teisigi loodusharuldusi. Leesi maantee läheduses kasvab Tülivere oja kaldal põline tamm (ümbermõõt 5,7m). Puu on seest õõnes ja on varem olnud ohvripuuks.
Samas kasvab Võnsi pere lähedal väga maaliline männigrupp, mida on graveerinud prof. G. Reindorff ("Männid Võnsil", August Ranniku eksliibris).
Kuusalust 2 km Narva poole jääb Kupu suur kivi ning Kuusalu ja Soorinna küla vahele muistenditega seotud Kalevi kivi. Suur kivi, mis on seotud Kalevipoja muistenditega, asub ka Kiius.



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee