18:23 reede, 20.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
HarjumaaAlevid
  Paunküla

Paunküla küla asub Harju maakonnas Kõue vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 128 elanikku.

Harju maakonna servaalad vastu Paide maakonda kuuluvad Kõrvemaasse. Kose ümbruses algab Kõrvemaale omane maastik Paunküla lähikonnas. Siin kerkivad Tallinn-Tartu maantee lähedal Paunküla mäed, mis tekkelt kuuluvad vallseljakute hulka. Paunküla seljakud on paiguti katuseharjadena teravad, nii et neil jätkub ruumi vaid kitsale teerajale. Pinnavormide nõlvad on enamasti õige järsud (kuni 37 kraadi). Seljakute üldine suund on loodest kagusse. Kohati nad katkevad, teevad ootamatuid käänakuid, jagunevad kaheks või enamasti rööbitiseks reaks, jättes endi vahele vannitaolisi lohkusid, teisal jälle lamenduvad harjalt ning moodustavd lavajaid kõrgendikke. Paunküla mägede omapära seisneb selles, et arvukad järved moodustavad siin seljakutega ühise süsteemi. Nii vallseljakud kui ka järved on tekkinud mandrijää sulavete tegevuse tulemusena. Paunküla mägedes matkates võime kujutleda võimsaid sulavete vooge, mis mandrijää serval täitsid jäälõhesid, langesid paiguti jugadena alla, kuhjasid jääst väljasulavat moreeni ning uuristasid aluspinda lohke, milles tänapäeval leiame järvi.
Paunküla mäed on suuremalt jaolt kaetud kuusemetsaga, mille all on hõredalt harilikku leppa, kohati ka sarapuid. Raiesmikel, eriti päikesepaistelistel nõlvadel esineb üsna liigirikast taimkatet. Eriti köidab tähelepanu stepi päritoluga mägilipphernes.
Paunküla mägedes on palju ilusaid kohti. Otse Tallinna-Tartu maantee äärde jääb Rõõsa mägi ja Rõõsa järv. Edasi on märkimisväärne Teedelahkme mägi ja mitmed väiksemad järved selle lähikonnas. Väga kaunis on Kiruvere järv, mille kõrval kerkib Kütimägi.

1960. a. rajati Paunküma mägede juurde Pirita jõele veehoidla Tallinna varustamiseks joogi- ja tarbeveega. Veehoidla alla jäid mitmed siinsed järved.

Ardu keskuse lähedal asub nn. Peksumägi, kus 1860. a. talurahvarahutuste ajal (suuremaid rahutusi pärast Mahtra sõda) talupoegi karistati.

Endise Piirsalu asundustasu maalt, kõrgemalt kruusaselt põlluseljakult, mida rahvas kutsub Kõrtsimäe põlluks ja mis asub Tallinna-Tartu maanteest sadakond meetrit lääne pool, on leitud kaks aaret. Esimene leiti 1956. a. põllu äestamisel ja selleks oli peentest hõbetraatidest punutud kee, mille lülide vahel olid rõngakeseks nende küljes rippuva 10 Araabia mündiga. Viimased pärinevad 10. sajandist, kuid kee tervikuna on mõnevõrra hilisem. 1959. a. leiti sellest aardest umbes 60 m kauguselt teine aare, mis tuli välja traktoriga äestamisel. Osa sellesse aardesse kuuluvaid ehteid leidsid veel 1961. a. üles Paunküla kooli õpilased, kui kool organiseeris leiukoha ülevaatuse. Muuseumi on jõudnud 4 rinnalehte, 3 kaelavõru katket, üks granuleeritud hõbehelmes, peenikestest traatidest punutud kaelakee katke ja 107 hõbemünti, mis on varustatud kannaga ja kantud kaelakee küljes ripatsitena. Müntide hulgas on peale Araabia müntide 1 Sassaniidi, 11 Bütsantsi, 2 Saksa ja 1 anglosaksi münt. Aare on maa sisse peidetud arvatavasti 12. sajandil.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee