|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Palamuse alevik
Palamuse alevik asub Jõgeva maakonnas ning on ühtlasi samanimelise valla keskuseks. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 627 elanikku.
Palamuse ümbruses valitseb tüüpiline suurvoorte maastik. Selle piirkonna keskus - Palamuse alevik - on kujunenud Palamuse kiriku juurde. Kirik, kihelkonnamuuseum, pastoraadihoone, kirikumõisa ait, apteek, vesiveski ja iidne kirikupark laululavaga kokku moodustavad ühtse Palamuse kultuurikompleksi.
Palamuse Püha Bartholomeuse kirik on ehitatud esialgsel kujul 13. sajandil, ümber ehitatud 15. sajandil gooti stiilis. Keskajast pärineb ainult koor, kuna pikihoone omandas praeguse kuju 1929. a.
Kiriku olevat ehitanud Kärkna kloostri mungad 1234. a. Kolmelöövilisele raudkivist kodakirikule ehitati 19. sajandi algul barokkstiilis torn. 1929. a. restaureerimise käigus altari põrandast leitud kolmest paekivist hauaplaadist kinnitati kaks kiriku peasissekäigu välisseinale. Altar ja barokkstiilis kantsel on aastaist 1696.
Kuni 18. sajandini ümbritses kirikut talurahva surnuaed, mille põllukividest laotud piirdeaed on osaliselt säilinud.
Praegune Palamuse kalmistu asub alevikust 0,5 km eemal Palamuse - Kudina maantee ääres. Siin puhkavad Oskar Lutsu vanemad, kellamees Kristjan Lill (Lible prototüüp), Aleksander Georg Nieländer ("Kevade" köstri prototüüp), Voldemar Tootsoni (Joosep Tootsi prototüüp) abikaasa, August Loog (Tõnissoni prototüüp) jt.
Palamuse park (ca 4 ha) ümbritseb Amme jõe vasakul kaldal asuvat pastoraadihoonet ning piirneb läänes Amme jõe oruga, põhjas ja idas maanteega ning lõunas individuaalaedadega. Pargist loodes on jõel pais ja selle taga väike järv. Põhiliselt kasvavad pargis pärnad, tammed, kased, saared. Jõe ääres on mõned suured pajud ja mustad lepad. Pargist lõuna pool, Luua tee ääres on dekoratiivne saarevahtraallee.
Palamuse endise köstri- ja kihelkonna koolimaja ruumes asub kihelkonnamuuseum. Püha Bartholomeuse kirik, kihelkonnamuuseum, pastoraadihoone, kirikumõisa ait, apteek, vesiveski ja iidne kirikupark laululavaga moodustavad ühtse Palamuse kultuurikompleksi.
Palamuse ümbruse olustikku 19. ja 20. sajandi vahetusel on oma teostes kajastanud rahvakirjanik Oskar Luts.
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
