|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Puurmani alevik
Puurmani alevik asub Jõgeva Puurmani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 729 elanikku.
Puurmani mõis on nime saanud kindralmajor Christopher von Buhrmeistri järgi, kellele Rootsi kuninganna Kristiina mõisa 1645. a. kinkis. Praegune neobaroklik mõisahoone ehitati 1877-81 Tartu ehitusmeistri Friedrich Hübbe juhatusel.
Jõgeva maakonna edelaosas valitsevad maastikus suured metsad ja sood. Asustus koondub ribadena Pedja ja Tõdva jõe äärde või saartena kõrgematele kohtadele. Maastikuliselt vahelduvam ja tihedamini asustatud on Puurmani, Kursi ja Pikknurme ümbrus, kus ristuvad mööda jõgede kaldaid looklevad maanteed ja soodest ning metsadest läbijuhitud nöörsirged maanteed.
Keskajal oli Puurmani Kursi ordufoogti ja -komtuuri asupaigaks; arvatavasti asetses siin ka ordulinnus, millest ei ole aga midagi säilinud. Poola ajal liideti Tartu majandusmõisatega ning Gustav Adolfi poolt Raadi riigimõisaga. Sel ajal varustas mõis Tartu linna ehituslubjaga ja talupoegade orjuskohustuses oli lubjapõletamine ning vedu esimesel kohal. 1645. a. annetab kuninganna Kristiina mõisa kindralmajor Chr. v. Buhrmeister`ile. Edasi pärib mõisa tema tütrepoeg Güntersberg, kelle pärijate käest mõis redutseeritakse. 1712. a. saab mõisa endine omanik selle tagasi. Naispärijate kaudu omandab mõisa krahv Mannteuffelite perekond, kelle käest Eesti Vabariik selle riigistab. Puurmani mõisa omanikku krahv Manteuffelit (talle kuulus ka Saare mõis) kutsus rahvas "hulluks krahviks" ning temast räägitakse mitmeid naljakaid lugusid.
Pedja jõe ääres asuv Puurmani mõis oma pargi, tiikide, sildadega jne. on üks kaunimaid kohti maakonnas. Puurmani pargis leidub üle 50 puu- ja põõsaliigi, milledest on eriti vaatamisväärsed hõbevaher, hiina papli püramiidvorm, suureleheline pärn jt. Mõisa Hirveaia metsapark on omaaegne jahikaitseala.
Kunila venekirveste kultuuri kalmistu asub Puurmannist Utsali viiva tee ääres, Tartu maanteelt 2-3 km kaugusel. Kalmistu asub nn. Jaaniantsu mäe nime all tuntud voorel, mis nüüd on suuremalt osalt kruusavõtmisega hävitatud. Voorest mõnesaja meetri kaugusel lõuna pool voolab soiste niitude vahel Pedja jõgi.
Jaanihansu pere lähedal kasvab vana mänd (ümbermõõt 4 m).
Eesti Vabadussõja murdepunkte oli 1919.a. jaanuaris peetud Aidu lahing, millega peatati enamlaste rünnak Põltsamaale. Puurmanis moodustas leitnant Julius Kuperjanov partisanisalga (kuni 1200 meest), mis koos soomusrongidega osales 14. jaanuaril 1919 Tartu vabastamises.
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
