|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Tabivere alevik
Tabivere alevik asub Jõgeva maakonnas Tabivere vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 1118 elanikku.
Tabivere asub Jõgevamaa lõunapiiril Saadjärve ääres. See koht kannab kahte nime - Tabivere ja Voldi.
Koha algne nimi on Tabivere (esmakordselt 1585, Tarbafer). Rahvapärane Voldi on pärit hilisemast ajast ja seotud üksnes mõisaga; 17. sajandil oli mõis Wolffeldti nimelise perekonna käes.
Tabivere alevik on tekkinud siinse raudteejaama juurde pärast Tartu - Tapa raudteeliini avamist 1876. a. Aastail 1904-17 asus Tabivere kõrtsis postijaam.
1905. a. suvel algas Tabivere raudteejaamast Friedebert Tuglase ammu unistuseks olnud Soome-reis.
"Läksin Saadjärve, Soitsjärve, Elistvere ja Kaiavere kaudu, - moreenseljakud tõusid ja laskusid. Oli päikesepaisteline keskhommik, kui juba Maarja-Magdaleena kiriku trepil jalgu puhkasin." (Mälestused", 1960).
Aegade jooksul kujunes Tabiverest kohalik metsatööstuskeskus.
Alevikust veidi eemal voorenõlval Tartu - Jõgeva maantee ääres on Voldi park. Kunagise mõisapargi kujundamisel on kasutatud üht omapärast pargiarhitektuurilist võtet. Park asub lagedal voorenõlval, paistab kaugele ja jätab suure ning rikkaliku pargi mulje. Siia tulles näeme, et parki siin polegi. On vaid tihe puuderida ümbritsemas pargi maa-ala ning uhke peaallee. "Seest tühi park" on õunaaia päralt.
Pargi kõrvale on kerkinud ruumikas koolimaja.
Pikast ja lohisevast Tabivere voorest järgmine on imeilus Mäemõisa voor ehk Tormi mägi. Voore kõrget keskosa katab Tormi mets. See paistab kaugele ning selle järgi leiame Tormi mäe kergesti üles.
Tormi metsas on ebatavaliselt palju sipelgate pesakuhilaid, kokku ligi poolsada. Siin on tegemist metskuklaste kolooniaga; see sipelgaliik on looduskaitse all.
Tormilt mõnisada meetrit Tabivere pool, kohe maantee ääres on hõre kuusetukk. Siin asus omaaegne velodroom, kutsutud Rattaaiaks. 1896. a. asutati siin, omaaegses Saadjärve vallas esimene eesti spordiselts - Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts (saksa spordiseltse tegutses Eestimaal juba varem).
Vooremaa maastikukaitsealal, Voldi alevikust 5 km kirde pool asuv 3,8 km pikkune, 0,5 km laiune ja umbes 122 ha suurne Raigastvere järv on 4 m sügavune. Muistend jutustab, et Raigastvere järves on järvehoidja, kelle ülesandeks on takistada järve teise kohta minemast.
Üks huvitavamaid järvi Vooremaal on Soitsjärv, mis asub Tabiverest 4,5 km ida pool. Järve pindala on vähem kui 200 ha.
Soitsjärvel on ka teatav arheoloogiline tähtsus. Järve kaguotsas Veeriku talu kohal olevat järves tammepakkudest salatee, mille kaudu kohalik rahvas põgenenud läbi järve vaenlase eest linnamäele pakku. Sealsamas järve ulatuva poolsaare tipu kohal on järves eriti rohkesti tammepalke ja vaiu; selle tõttu võib oletada, et siin on olnud mingi suurem ehitis. Võib-olla on tegemist mingi muistse järveasula jäänustega. Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida nimetatakse Kalevipoja sängiks. Arvatavasti pärineb see II aastatuhande esimesest sajandist ning on olnud mõne üliku asukoht.
Tabiverest 6,5 km lõuna pool asub Tartu maakonnas Pupastvere soos väike kinnikasvav järveke - Pupastvere Umbjärv (suurus 2,5 ha).
|
|
|
|
|
