|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Kuremaa alevik
Kuremaa alevik asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas siin 606 elanikku. 2009. a. elas alevikus 377 inimest.
Kuremaa alevik asub Kuremaa voore kaguotsal. Siin on Vooremaa kõige tüüpilisem maastik, kus suured voored vahelduvad sinavate järvede, niitude ja metsadega.
Kuremaa algne nimetus on praegusest veidi erinev olnud - Kuremäe (mõisa saksakeelne nimi oli Jensel). 1834. a. omandas Kuremaa mõisa maanõunik Al. V. Oettingen. 1844. a. valmis praegune klassitsistlik Kuremaa mõisahoone. Järgnevalt ehitati välja kogu stiilne hooneteansambel.
Al. v. Oettingeni surma järel sai Kuremaa omanikuks tema poeg maanõunik E. R. v. Oettingen, kes hea majandusmehena viis mõisa eeskujulikule järjele. Soetati tõukari, asutati piimasuhkruvabrik, esimene Baltimail. Toodang turustati peamiselt Peterburis. Kuivendati liigniiskeid maid. Ãœhena esimestest hakati 1853. a. katsetama savitoru-drenaaźi. "Terve mägi" merglit kasutati ära põldude lupjamiseks. 1864. a. asutati puukool, kust müüdi istikuid ainult talupoegadele.
1921. a. alustas Kuremaal tööd Kuremaa Karjakasvatuskool, praeguse tehnikumi eelkäija. Kooli juures avati ka karja kontrollassistentide eriklass ja piimanduskool. Viimane aga viidi 1922. a. üle Õisusse. Järgnevalt on kooli nimetust ja profiili mitmel korral muudetud.
Looduslikult kaunis on Kuremaa järv, mille pikkus on 4,3 km, laius 1,3 km, pindala 397,1 ha. Järve maksimaalne sügavus on 13,8 m. Järvest voolab välja Amme jõgi.
Kuremaa järves on Kalevipoja lingukivi.
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
