|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Audru alevik
Audru alevik asub Pärnu maakonnas Audru (Kirbu) jõe alamjooksul, Pärnu-Haapsalu maantee ääres Tõstamaa teeristil. Samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 1460 inimest. Seisuga 01.01.2010 elab alevikus 1541 inimest.
Audru ümbrus oli asustatud juba muinasajal. Audru kihelkond hõlmas nüüdse Audru valla ning osa Koonga ja Sauga vallast. Kuulus arvatavasti 13. sajandi alguses Läänemaa Soontaga kihelkonda, 13. sajandi keskpaigast Liivi sõjani aga Saare-Lääne piiskopkonda. 1451. a. mainitud Audru ametkond jagunes metsa- ja rannavakuseks. 1625. a. läänistati Audru eravaldusse ning oli mõisade reduktsioonini Pärnu krahvkonnaks nimetatud mõisavalduste keskus.
Audru mõisat on esmakordselt mainitud 1499. a. piiskopimõisana. Kui Rootsi kuningas Adolf moodustas mitmest mõisast koosneva krahvkonna, sai selle keskuseks Audru. Reduktsiooni ajal mõis riigistati. Vene keisrinna Katariina II ajal vahetas mõis korduvalt omanikke. 1807. aastast kuni võõrandamiseni jäi see Pilar v. Pilchau suguvõsa kätte.
Audru on hooneterikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses. Käänuline jõgi, sillad (ka rippsild) üle vete - ulatuslik park, millest osa on kolmel jõesaarel - kõik see loob meeleolukaid vaateid. Saarel on kõlakoda.
18. sajandist pärinevast mõisahoonete kompleksis on vanim kiviait, mida iseloomustavad kõrge sadulkatus ja kolm ümarkaarset ukseava enam kui meetripaksuses müüris. Uste vahel on petikniśid.
Tähelepanu väärivad kahekorruseline nelinurkse kellatorniga mõisa "antvärkide" maja ja omapärane valitsejamaja ehk suvemõis neljale sambale toetuva löövialusega. Rosettidega kujundatud tiibuks pärineb nimeka Pärnu tisleri G. F. Ficki töökojast; teravad aknakaared on hilisema ümberehituse tulemus.
Pikk põllukivist hoone on ehitatud 1902. a. piiritusevabrikuks. Huviväärne on maja pööninguakende vahele müüritud Saaremaa dolomiidist seinasammas (u. aastast 1500). Samba tüve pind on üleni kaetud reljeefse ornamendiga. Teine selline sammas on talli otsaseinal. Mõisnik oli lasknud tuua need sambad Pärnust vanade ehitusmaterjalide laoplatsilt.
Maantee äärde jääb endine magasiait, sammasfassaadiga ehitis, nagu see oli iseloomulik 19. sajandi algupoole ametlikele hoonetele (praegu kohandatud kaupluseks).
Audru kirik on püstitatud 1677.-80. a. vana puukiriku asemele (see püstitati Rootsi võimu ajal 1636. a. ja oli üks esimesi luteriusu kirikuid Eestis). Uue kiriku ehitusmeistriks oli Jürgen Grabing Lätist.
Audru kirikumõisa juures on väike park, kus kasvab suur tamm (ümbermõõt 4,2 m) ning omapärasel viisil kokku kasvanud vaher-jalakas. Audru kirikukõrts on kohandatud elamuks.
Säilinud on Audru mõisale kuulunud "Kuld-Lõvi" trahter, mille sammastega hoone on arhitektuurimälestisena kaitse all.
Tähelepanu väärib Audru sild, mis on ehitatud 1910. a. Pärnu-Virtsu maanteele üle Sauga jõe ja oli üks esimesi raudbetoonsildu Eestis.
Parim paik suvemõnude nautimiseks on Audru jõe suudmest lääne pool asuv Valgerand. Siin on ilus supelrand, männimetsaga kaetud luited ning kena park tammede, pärnade, vahtrate jt. lehtpuudega. Varem oli siin Audru mõisale kuuluv suveloss - Doberan, mis hävis I maailmasõjas.
Audrust edela pool tõuseb maapind rannikult pikkamööda lamedaks kõrgustikuks, mis ulatub Tõhelani ja on enamasti metsaga kaetud. Siin asus varem Audru (Potsepa) hirveaed. Sõja-aastail hirveaed hävis ja osa hirvi pääses vabadusse. Nüüd elab neid veel vähesel määral ümbruskonna metsades. Pereküla lähedal kasvab Audru metsades üksikuid jugapuid.
---
Audru Vabadussõja I maailmasõja ausammas (E. Leps) asub kalmistul. Avati 2. VII 1939. a. Lõhuti 1945. a. kevadel. Taasavati 2. VI 1989. a.
/-/.
Pärnu-Lihula maantee ääres, Audru lähedal, endisel lahinguväljal avati 19. VII 1993. a. mälestuskivi -
Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes langes Audru lahinguväljal 19. VII 1941. a. kolonel Viktor Koern VR II/3
Vapper sõjamees maeti Pärnu Vabadussõja ausamba juurde Alevi kalmistul.
/-/.
Audru kihelkonna Püha Risti Kirik püstitati 1936. a. ja oli üks esimesi reformatsiooniaegseid kirikuid Eestis.
Kirikuaias seisab sammaldunud kivi mälestustahvliga -
Köster Saebelmanni peres sündisid
Aleksander Kunileid 1845-1875, eesti koorilaulu teerajaja
Friedrich Saebelmann 1851-1911 "Kaunimad laulud" viisistaja
Sind surmani küll tahan ma kalliks pidada.
Saueaugu metsas 6. X 1945. a. NKVD sõdurite poolt tapetud metsavenna-vabadusvõitleja Mihkel Soovere mälestus-leinatalitus toimus 7. X. 2000 Audru kalmistul.
Ly Lehtmets. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
