|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Pärnu-Jaagupi alev
Pärnu-Jaagupi alev asub Pärnu maakonnas Tallinna - Pärnu maantee ääres ja on maakonna põhjaosa tähtsaimaks keskuseks. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevis 1349 inimest, seisuga 01.01.2010 on elanike arvuks 1242.
Kõnesolev ümbrus kandis muinasajal ja veel hiljemgi Korbe nime. Kihelkond ja selle keskne asula said uue nime 1534. a. valminud Püha Jakobi kiriku järgi.
Kirikuküla hakkas teeristile kasvama 19. sajandi lõpul. Teine asula tekkis paar kilomeetrit Kaisma poole Uduvere õigeusu kiriku ja kihelkonnakooli ümber. Mõlemad külad, hilisemad alevikud sulasid kokku ja said 1945. a. Pärnu-Jaagupi alevi õigused. Aastail 1950-59 oli Pärnu-Jaagupi samanimelise rajooni keskus.
Peamagistraal läbib Pärnu-Jaagupi kahe endise aleviku vahekohast. Kohe alevi alguses viib vasakule nöörsirge tee, mis viib Halinga mõisa asupaika. Selle tee ääres paikneb mälestusmärk 1905. a. revolutsioonis hukkunuile. 1906. a. jaanuarris laskis kindral Bezobrazovi karistussalk Halinga mõisa kõrtsi ees (nn. pikk kõrts) maha 6 ülestõusnut.
Halinga mõisahäärber hävis 1905. a. ülestõusu ajal. Uus, lihtsam hoone oli siis juba ehitamisel. Säilinud on park ja endisi majapidamishooneid.
Püha Jakobi kirik (valminud 1534. a.) oli viimaseid katoliku kirikuna ehitatud sakraalehitisi Eestis. Selles pakub huvi puunikerdaja E. Thiele 1781. a. valmistatud kantsel, altarimaal on A. Laikmaa koopia E. Gebhardti maalist "Kristus ristil".
Kiriku naabruses teisel pool maaanteed on kalmistu. Vanem osa sellest on muutunud pargiks. Huvitav on Roodi mõisale kuulunud kabel 18. sajandist.
18. juunil 1989 taastati I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas.
Alevi Uduvere osa poole suunduva tänava ääres on kivikalme.
Läheduses kasvab pühaks puuks peetud Riinu pärn, mille vanuseks arvatakse olevat 400 - 500 aastat. Puule on toodud ka ohvriande.
Pärnu-Jaagupis on lapsepõlve veetnud näitleja Herta Elviste (Eelmäe) (sünd. 1923), kes on ka valitud Pärnu-Jaagupi aukodanikuks.
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
