|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Tori alevik
Tori alevik asub Pärnu maakonnas ning on samanimelise valla keskuseks. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 577 inimest.
Tori ilmus kirjalikesse allikatesse suhteliselt hilja (1528. a., Turgila). Metsade ja rabade tõttu oli piirkond hõredasti asustatud. Enne Liivi ordu langemist, samuti Põhjasõja ajal sai Tori ümbrus tugevasti kannatada. Alates 18. sajandist on Toris riigimõis.
Tori alevik on tekkinud endise Tori mõisa ning kiriku juurde.
Tori vanad ehitised on arhitektuurilise väärtusega. Hobusekasvanduse tellistest peaväravas, aastaarvuga 1856, on hilisgooti sugemeid: jalgväravate teravkaared, peavärava kaar, ümmargused süvendid valgete põhjade ja mustade nelinurkadega jm. Vanim säilinud hoone, nn. juhatajamaja, on 18. sajandist. Kümne sambaga kõrtsihoone ( ehit. 1845 ) on Eesti üks suuremaid. Praegu asub selles hoones kauplus.
Hobusekasvatus rajati Torisse 1856. a. Tori hobune on aretatud eesti aborigeense hobuse baasil teiste tõugudega ristamise teel, mille tulemusena on saadud universaalne veo- ja sõiduloom.
Aastail 1926-1947 juhatas hobusekasvatust Mihkel Ilmjärv. 1966. a. püstitati talle Tori parki mälestussammas (kunstnik A. Vomm).
Huvipakkuv on mitmepalgelise kujundusega Tori park, mis asub jõe kaldal ning madaldub selle poole, moodustades 2-4 astet.
Tori kalmistu kohal on Pärnu jõe ääres kuni 0,5 km pikkune püstloodne liivakivipaljand kõrgusega ligi 10 m. Maanteesillast veidi maad ülesvoolu asub paljandi allosas sisselangenud koopasuu. Siin ongi Tori kuulsaim vaatamisväärsus - Tori Põrgu. Selle juurde saab kas piki jõekallast, kui minna silla poolt, või kalmistu värava juurest, kust läheb trepp alla.
Tori kihelkond. See kihelkond on kirikukatsumise protokolli (Visitationsprotocoll) järele 1680. aastast, 1634 aastal selle wiisiga alganud, et üks endine Pernu õpetaja ja praost ühe asutuse ja wist ka ühe kabeli seie on asutanud, millest wist ka katoliku kiriku katsumise protokollis 1613 räägitakse, kus üks kirik 6 penikoormat Pernust kaugel sellesamma Pernu õpetaja all olla. Sellesamma protokolli järele olla see kehw asutus juba sellel ajal hooletuse sisse jäänud, ja ka hiljemad käsud ei wõinud palju parandust saata. - Hiljemal ajal on see aga täieste ise kihelkonnaks saanud ja ka kirik on alles selle aastasaja wiimase poole sees uueste ülesse ehitatud (J. Jung, 1898).
VAATAMISVÄÄRSUSED: |
|
|
|
|
