06:34 pühapäev, 15.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaAlevid
  Märjamaa alev

Märjamaa alev asub Rapla maakonnas Tallinna-Pärnu maantee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas Märjamaa alevis 3343 inimest.

Märjamaa nimi kutsub esile kujutluspildi soisest ümbrusest, kuid tegelikkuses on asi hoopis vastupidine - alevi ümbruses 5-7 km raadiuses puuduvad märkimisväärsed sood ja veekogud.

Märjamaa nime on esmakordselt mainitud 1364. a., aleviõigused anti Märjamaale 1945. a. Alev on maakonna lääneosa suurim keskus.

Märjamaa kirikukülast kujunes alevik 19. sajandi keskel. Seda tingis soodus asend Lääne-Eesti ühes suuremas teedesõlmes. Asutati haigla (1849), apteek (1852), kool (1864). Siin asusid veel vallamaja, postihoone, rahukohus jt. ametiasutused. Omapärane oli tollase Märjamaa joogikohtade rohkus: alevisse jooksid kokku Haimre, Sõtke, Orgita, Kasti ja Märjamaa mõisa piirid ning igal neist oli Märjamaa alevikus oma kõrts.

Vaatamisväärne on Märjamaa kirik, mis pärineb 14. sajandi keskelt ning mida peetakse kõige kaunimate siseproportsioonidega maakirikuks Eestis. 1932. a. püstitati kirikuaia idaküljele värav, mis oli ühtlasi sõjas hukkunute memoriaal. 1989. a. anti väravale tagasi tema esialgne kuju.

1905. a. detsembris langes tuleroaks enamik kihelkonna mõisaid: Haimre, Sõtke, Orgita, Kasti, Mõisamaa, Valgu, Paeküla, Konuvere, Sipa ja Märjamaa. Kindral Bezobrazovi sõjakohus määras karistusi Märjamaa vallamajas 25. jaanuaril 1906. a. Kohtu all oli 135 meest, neist mõisteti surma 11 ja peksukaristuse sai 79 ülestõusnut.
Hukatute seas oli ka Läänemaa tugevaim mees, Lurichi treeningupartner Tõnis Ervin Veliselt Jaani talust. Kui kohtuotsus ette loeti, tahtis ta Bezobrazovile kallale tormata. Hirmunud kindral pages trepilt alla ja käskis surmamõistetu käed mitme köiega seljale kinni siduda. T. Ervin maeti Vigala kalmistule.

Juulis 1941 toimusid Märjamaa ümbruses esimese sõjasuve ühed rängimad lahingud, mille käigus said kõvasti kannatada Märjamaa, Sõtke ja Paeküla.

Kirj.: Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee