03:34 reede, 21.07.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Aavik, Johannes
1880 - 1973

Johannes Aavik, pseud. J. Randvere (8. XII 1880 Kõiguste vald - 18. III 1973 Stockholm), eesti keeleteadlane.

Õppis 1901-02 Tartu ülikoolis ja 1902-05 Neźini ajaloo-filoloogiaosakonnas, lõpetas 1910 Helsingi ülikooli cand. phil. kraadiga romaani filoloofias. Võttis osa "Noor-Eesti" rühmituse tegevusest. Töötas eesti ja prantsuse keele õpetajana Tartus ja Kuressaares, oli 1926-33 eesti keele lektor Tartu ülikoolis ja 1934-40 haridusnõunik ning koolide peainspektor, elas aastast 1944 Rootsis.
Aavik on eesti kirjakeele sõnavara ja grammatika silmapaistev arendaja, keeleuuenduse algataja, teoreetik ja rakendaja. Ta on rikastanud sõnavara sadade soome laenude (aare, hetk, häitima, julm, levima, raev, siirduma, tootma, vallutama), tuletiste (-us, ng- ja mus-liitelised nimisõnad) ja murdesõnadega. 1913 alustas ta tehistüvede loomist, 200 tüvest on praegu kasutusel umbes 40 (nt. embama, evima, laip, laup, lünk, meenutama, mõrv). Tema ettepanekul on käibele võetud i-ülivõrre ja maks-vorm, laiendatud i-mitmuse, lühikese mitmuse osastava, lühikese ainsuse sisseütleva ja nimetavalise liitumise kasutamist ning muudetud lause sõnade järjekorda. Aaviku keeleuuendusteooria ja tehistüvede loomise põhimõtted on leidnud rahvusvahelist tunnustust ja rakendust (Jugoslaavias, Prantsusmaal jm.).
Aavik on avaldanud esseeliku novelli "Ruth", rohkesti tõlkeid soome, prantsuse, inglise jt. keeltest ning ajakirju "Keeleline Kuukiri" (1914-16) ja "Keeleuuendus" (1925-26).
EE

Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastase poisikesena 1888. a. Siin elas ta 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis aastail 1894-1902. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Aaviku keeleõpingud jätkusid Tartu ülikoolis, Neźini ajaloo- ja filoloogiainstituudis ning Helsingi ülikoolis, mille lõpetas 1910. a. filoloogiakandidaadi kraadiga. Järgnesid õpetaja- ja ajakirjanikuaastad Jaltas ja Tartus. Kuid puhkuse veetis Aavik võimaluse korral ikka Kuressaares. Just siin alustas ta 1911. a. suvel laialdast keeleuuenduslikku tegevust. Keeleuuendusliikumise tõusuperioodi teisel poolel, aastail 1919-26 elas Aavik jälle alaliselt Kuressaares, töötades Saaremaa Ühisgümnaasiumi eesti ja ladina keele õpetajana. 1926.-34. a. töötas J. Aavik ülikooli eesti keele lektorina ja gümnaasiumiõpetajana Tartus, 1934.-40. a. koolide peainspektorina Tallinnas. Johannes Aavik suri Stockholmis 1973. a.

Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee