16:33 esmaspäev, 25.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
  Vesse
... - 1344

Vesse
- 15. või 17. veebruar 1344 Saaremaa
Raske oleks üle hinnata saarlaste osa eestlaste muistses vabadusvõitluses 13. sajandil, kuid kahjuks pole tolleaegsetest saarlaste vanematest mitte ühtki teada nimeliselt. Nagu kompensatsiooniks sellele on Jüriöö ülestõusu päevilt ainus nimeliselt tuntud eestlaste juhtisik just saarlane - Liivimaa ordumeistrite kaplani Hermann Wartberge ja Preisi orduharu heeroldi Marburgi Wigandi kroonikais märgitud Vesse (Wesse).
Kumbki allikas ei ole päris Jüriöö sündmuste kaasaegne. Wartberge kroonika ulatub aastani 1378 ja tekstist võib järeldada, et autor elas Liivimaal umbes 1358. aastast alates. Wigandi kroonika on kirjutatud 1390. aastatel. Wigand võib-olla tundis ja kasutas Wartberge tööd ning võis sellest võtta ka Vesse nime, sündmuste kirjeldus ja nende hulgas ka Vessega otseselt seotu on siiski sedavõrd erinev, et kaht kroonikat tuleb ka selles küsimuses vaadelda kui omaette allikaid. Kahjuks on Wigandi alamsaksakeelsest riimkroonikast originaalis säilinud ainult mõned fragmendid. Uurijate käsutuses on 1464 tehtud üsna lohakas ladinakeelne tõlge ja üksikud refereeringud Poola ja Preisi kroonikais. Paljud kohad kroonikas, ka Jüriöö ülestõusu käsitlus, on seetõttu vastuolulised ja raskesti mõistetavad.
Hermann Wartberge järgi tungis Liivimaa ordumeister tuhkapäeval (17. II) 1344 Liivimaa ühendatud sõjaväe ja Preisi abivägedega Saaremaale, purustas seal eelmisel suvel usust ära langenud ja Pöide linnuse vallutanud saarlaste palkidest ehitatud suure ja tugeva kindluse (fortalicium), kusjuures tapeti 10 000 truudusemurdjat ja poodi piiramismasina külge nende kuningas Vesse pärast seda, kui tal olid jalad välja väänatud. Kristlasi sai surma 500. Pärast seda, kui ilm läks soojemaks ja orduväed pidid saarelt lahkuma, taganesid saarlased uuesti usust ja nad sunniti rahu paluma ning taas usku vastu võtma alles aasta pärast veel suurema sõjaväe abil.
Marburgi Wigandi jutustuse kohaselt tegid 1343 ülestõusnud saarlased sügavas soos endi ümber suure kaitsetara (septum), millel oli kolm kahe poolega väravat; sinna sisse ehitasid nad enda kaitsmiseks tugeva kindluse (fortalicium) kokkuseatud puudest, mida ei saanud ära võita ei tule ega nooltega. Pärast seda, kui Harjumaa oli hilissügisel laastatud ja elanikud maha tapetud, tungis ordumeister Liivmaa orduväe ja Preisi abiväega Saaremaale ja pidanud omadega nõu, saatis käsknikud vallutama kaht väravat, ise aga tungis läbi kaitsetarade, kus tapeti 2000 inimest ja tarad põletati. Kõik see juhtus päeval enne vastlapäeva (15. II). Saarlased olid enne seda valinud endale oma soost kuninga, Wesse, kes ealsamas vangi võeti ja kõvasti kinniseotuna küünarnukkepidi üles poodi. Kristlasi tapeti kaitsetarade ees 500.
Saarlaste linnusest ja selle vallutamisest räägib ka Jüriöö ülestõusu peamine allikas - ordumeistrite kaplani Bartholomäus Hoeneke nn. Liivimaa noorem riimkroonika. Saarlaste linnus (hagen) olnud suur ja lai ning sinna kogunenud palju talupoegi. Vesse nime selles kroonikas pole, täpsemalt pole seda kroonika ümberjutustustes, sest noorema riimkroonika algtekst pole säilinud. Orduvägi öeldakse jõudnud linnuse alla varahommikul enne päikesetõusu ja tunginud kohe vaenlastele kallale, kuid linnus oli kõvasti kindlustatud palkide ja kaitserinnatisega. See tõmmati konksuga ühest kohast maha. Peakangelaseks oli noorema riimkroonika järgi Sigulda kumpaan Arnold von Herike, kes läks lipuga plangule ja kuigi ta käest läbi torgati, ei jätnud ta ometi lippu maha, vaid tungis ühes teistega sisse. Surma öeldakse saanud 3 orduvenda ja 9000 meessoost saarlast.
Hoeneke ja Wartberge arvud saarlaste langenute kohta pole muidugi tõsiselt võetavad. Piisab, kui meenutada, et Saaremaa elanike koguarv võis sel ajal olla umbes 20 000 - 25 000. Võitlusvõimelisi mehi sai arvestada mõne tuhandega. Wigandi arv on ilmselt tõelähedasem, pigem küll ka tegelikust suurem. Paljuütlev on aga oma poole kaotuste hinnang Wartberge ja Wigandi kroonikais - 500, harvaesinevalt kõrge ordukroonikate jaoks, mis osutab lahingu ägedusele ja saarlaste väga tugevale vastupanule. Sama tõestab kogu sündmuste kirjeldus kolmes kroonikas. Saarlaste linnuse vallutamine paistab olevat olnud ordule kõige raskem ja kaotusrikkam kogu ülestõusu ajal.
Sõna kuningas on eesti keeles väga vana, kaugele muinasaega ulatuv germaani laen, mille tähendus on aegade jooksul muutunud. Algselt tähendas see pealikut, juhti, vanemat ja oli sellisena käibel ka kaua pärast seda, kui põhitähenduseks oli saanud valitseja, monarh. Veel 19. sajandil on vallakohtunikke ja talupoegade esindajaid kohtus nimetatud kuningateks, kalurite nootkondade vanemaid noodakuningateks.
Jüriöö ülestõusu aegsed kuningad valiti teiste ülestõusnute poolt esmajoones ülestõusu sõjaliseks juhtimiseks. harjus oli neid neli. Vesse kohta ütleb Marburgi Wigand, et ta valiti kuningaks "enne seda", s.t. enne lahingut linnusel. Niisiis ei saa Vesset pidada kogu saarlaste ülestõusu ainujuhiks, vaid linnuse kaitsmise juhatajaks. Oletada võib aga nii harjulaste kuningate kui ka Vesse pärinemist omaaegsest ülikkonnast ja seda, et nende valimisel mõeldi nii sõjalist kui ka poliitilist juhtimist.
Hermann Wartberge teatel valisid endale kuninga (rex) ka 1345 ülestõusnud liivlased, ja seda nimelt oma vanemate hulgast, kelle aga Leedu suurvürst (samuti rex) Algirdas lasknud hukata sõnadega: "Talupoeg, sina ei saa siin kuningaks!" 1560 valisid Harju- ja Läänemaa ülestõusnud talupojad Johann(es) Renneri kroonika seletusel oma kuningaks ühe mittesakslasest sepa.
Mis puutub saarlaste tugeva ja Vesse juhtimisel kõike väljapanevalt kaitstud linnuse asukohta, siis enimlevinud oletuse kohaselt oli see karjas Purtsa külas Pamma metsas asuvatel nn. Kooljamägedel. Karja kihelkonnas on ka Vessu-nimeline talu.
Sulev Vahtre
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee