07:32 reede, 06.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Bellingshausen, Fabian von
1778 - 1852

Fabian von Bellingshausen (1778-1852), vene meresõitja, admiral

Fabian Gottlieb von (Faddei Faddejevitś) Bellingshausen sündis 20. septembril 1778. a. Saaremaal Lahetaguse mõisas. Astus 1789. a. Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Teenis 1797-1803 mitśmanina Tallinnas. Võttis aastatel 1803-06 kartograafina osa A. J. v. Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhatas 1819-21 laevade "Minõi" (komandör M. Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti Antarktise lähedusse; lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani (avastati mitu saart Tuamotu saarestikus) ning suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peetr I saar ja Aleksander I maa. Aastatel 1830-39 teenis viitseadmiralina Tallinnas, siit määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks; oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid.

F. v. Bellingshausen suri 25. jaanuaril 1852. a. Kroonlinnas.

Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi (vastavalt 1968 ja 1978) ning Tallinnas Pikk t. 28 bareljeeftahvel (1978).

EE

Bellingshausen, Fabian Gottlieb von (20. IX 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis - 25. I 1852 Kroonlinn), vene meresõitja, admiral

Kuulsamaid Saaremaalt sirgunud isikuid on meresõitja admiral F. G. B. von Bellingshausen. Tema isale kuulus kaks mõisa Saaremaa läänerannikul - Lahetaguse ja Pilguse, millest Bellingshausenid olid sunnitud loobuma vastavalt 1785. ja 1778. a. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis mõisniku kolmanda pojana Lahetagusel 1778. a. Isa surma järel 1784. a. jäi perekond raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu saatis ema pojad õppima sõjakoolidesse, kus oli riigi täielik ülalpidamine. Fabian lõpetas mitśmanina Kroonlinna Merekadetikorpuse. Järgnes teenistus Tallinna sõjalaevade eskaadris, 1803.-06. a. osavõtt A. J. von Kresensterni juhitud esimesest Vene ümbermaailmasõidust. Tubli töö ekspeditsiooni kartograafina tõi Bellingshausenile kaptenleitnandi aukraadi; tema nime hakkas kandma üks Lõuna-Sahhalini neem. 1806.-19. a. teenis Saaremaalt pärit ohvitser mitmete laevade komandörina Mustal ja Balti merel.
Maailma meresõidu ajalukku viis Bellingshauseni Krusensterni organiseeritud Vene Antarktika-ekspeditsioon, mille ülemaks ta määrati. 16. juulil 1819 väljus 190-liikmeline ekspeditsioon Kroonlinnast kahel kolmemastilisel purjekal, "Vostokil" ja "Mirnõil", viimase komandöriks leitnant Lazarev. 751 päeva kestnud uurimisreisil avastati ja kirjeldati ligi 30 saart. 28. jaanuaril 1820 jõudis ekspeditsioon Antarktise mandri vahetusse lähedusse. Eesmärgini jäi umbes 80 km, ent halb nähtavus ja torm ei võimaldanud rannikut tuvastada, kuigi kirjalikus ettekandes mereministrile kirjeldati selle läheduse ilmseid tunnuseid. Ehkki Antarktise avastaja kuulsust on nõudnud 7-8 meest, pärinevad esimesed kindlad andmed Lõuna-mandri olemasolust just Bellingshauseni ekspeditsioonilt.  Retke tulemused võttis Bellingshausen kokku 1831. a. ilmunud raamatus "Kaks retke Lõuna-Jäämerel...".
1820. aastail teenis kuulus meresõitja Mustal merel, alates 1830. aastast taas Balti merel, nüüd juba viitseadmiralina. Bellingshauseni tolleaegset elukohta Tallinnas tähistab mälestustahvel Pikk t. 28. 1839. a. määrati teenekas mereväeohvitser Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadama komandandiks, kellena tal oli suuri teeneid kindluse ligipääsmatuks muutmisel. 1843. a. anti Bellingshausenile admirali aukraad; kaks aastat hiljem oli ta Vene Geograafia Seltsi asutajaid.
F. G. B. von Bellingshausen suri Kroonlinnas 1852. a. Kroonlinnas. Tema kuulsusrikas eluteed, millest ligi 14 aastat möödus merel, meenutab tosinkond kohanime maailmakaardil, figuraalne pronksmonument Kroonlinnas (avatud 1870), kodusaarel aga kaks mälestuskivi.
Lahetaguse mõisa hooned pole säilinud, nende asukoha läheduses Tehumardi-Lümanda maantee 11. kilomeetril, teest 200 m lääne pool, avati meresõitja sünnikohta tähistav mälestuskivi tema 190. sünniaastapäeva puhul 1968. a. Kümme aastat hiljem paigaldati analoogiline tähis endise Pilguse mõisa väravasse.

Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee