03:53 neljapäev, 19.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
 
Reiman, Liina
1891 - 1961

Liina Reiman
2. / 14. XI 1891 Valga - 11. IX 1961 Helsingi
""Pimeduse võimuses" lavaletuleku eel ilmus meie hulka üks hästi pikk, kõhn ja veidi kohmetu kuju. Ta kandis näpitsprille ja maani ulatuvat rohelist villast printsesskleiti. Liina Põlde Valgast - nii tutvustati teda meile... Tema esimesed sammud laval, vaatamata heale tunnete mängimisele, olid õige vähelubavad. Tal oli ebaselge diktsioon, läksid kaduma sõnad ja sõnalõpud. Arvustajate pideva pilkealusena alustas ta tõsist võitlust oma puuduste vastu." Nii meenutas Liina Reimani tema ametiõde Mari Möldre.
Raudteeametniku peres sündinud LR päris "teatrihaiguse" ilmselt emalt, kes lõi kaasa Valga "Säde" seltsi asjaarmastajate draamatrupis. Lõpetanud kodulinnas venekeelse algkooli ja saksakeelse tütarlastekooli, astus LR 1910 "Vanemuise" direktori Karl Menningu palge ette. Menning küll kahtles debütandi perspektiivides, kuid jättis ta siiski õpilasena ja samast sügisest juba koosseisulise näitlejana teatri juurde. Isiklik draama, mis muutis asjaosalise Tartu väikekodanluse keelepeksu objektiks, tõi aga peagi kaasa vallandamise. 1912-15 töötas LR Pärnu "Endlas" Karl Jungholzi käe all, kes usaldas talle juba tõsisemaid osatäitmisi. 1915 kutsus näitejuhina "Estoniasse" asunud Jungholz LR-i Tallinna.
Eesti esindusteater osutus algaja jaoks liialt nõudlikuks, nii et kaks aastat hiljem jättis "Estonia" seltsi eestseisus LR-i töölepingu pikendamata. Võimalik, et oma osa etendas vallandamisel ka skandaalsevõitu vabaabielu "Estonia" peadirigendi Raimund Kulliga, mis järgnes lahutusele näitleja August Reimanist. Poolteiseks aastaks jäi LR, keda sel perioodil vaevasid lisaks muule ka tõsised terviseprobleemid, lavategevusest kõrvale.
Üheaegselt Eesti omariikluse sünniga algas LR-i elus viljakas loomeperiood, esialgu Draamateatris (1918-24) ja seejärel taas "Vanemuises" (1925-33). Edu saabus Draamateatris lavastaja Paul Sepa juhtimisel, kes rakendas LR-i traagilistesse naisosadesse. Tõsist tähelepanu pälvis LR 1920 Oscar Wilde`i "Salomes" ja nimiosalisena Friedrich Hebbeli "Judithis", kuid lõplik läbilöök sai teoks alles Sophoklese "Kuningas Oidipuse" (Jokaste) ning Schilleri "Orleans`i neitsi (Jeanne d`Arc) ja "Maria Stuarti" (peaosa) etendustega 1922-23. Nende rollidega tõusis LR Eesti suurimaks naisnäitlejaks. Edasised aastad vaid kindlustasid tema liidripositsiooni.
LR-i anne seisnes esmajoones ümberkehastumisvõimes, millist on antud vähestele. Kõik LR-i loodud natuurid olid hoolikalt läbi mõeldud ning iga laval tehtud liigutus, lausutud sõna ja intonatsioon psühholoogiliselt põhjendatud. Samas jäi ikka ja jälle vajaka lavalise liikumise oskusest, kehalisest osavusest ja kõnetehnikast. Nende puuduste kõrvaldamine oli mõeldav vaid metoodilise ja pideva tööga. LR-i esiletõus sisaldas (vahest rohkem kui ühegi teise Eesti näitleja puhul) ranget enesedistsipliini ning tohutut töövõimet ja -tahet. Talle "oli antud kaks võimsat relva: talent, mida loodus on jaganud talle nii kiiduväärt ohtrasti, ja töövõime, mida on talentidele jagatud nii kasinasti" (Voldemar Panso).
Kahjuks ei suutnud Eesti teater oma esinäitlejale piisavalt pakkuda temale sobivaid jõuliste ja traagiliste naiskangelaste rolle. Muidugi tegi LR kaasa ka kergesisulistes lavastustes, kuid komöödiates ja farssides ei pääsenud tema anded esile. Seepärast pöördus LR-i pilk põhjanaabritele, kes olid õppinud teda tundma ja hindama juba 1928 "Estonia" võõrusetendustel. Kui "Vanemuise" juhatus seesmiste intriigide tulemusena loobus tema talendi kasutamisest, asus LR 1933 tööle Soomes, omandades täiuslikult soome keele, kuna selleta polnud tema enda arvates näitlejatöö mõeldav. 1933-38 tegutses LR Tampere, Pori, Kotka, Kajaani, Oulu ja Helsingi teatrites, lõigates rohkesti loorbereid ja pälvides üldrahvalikku austust.
Ometi polnud soomlastegi näitekunsti olukord oluliselt erinev eesti omast - siingi nappis LR talendi väärilisi osasid. Lisandus veel tugev konkurents, mis sulges tee Soome Rahvusteatrisse ja sundis piirduma provintsi näitelavadega. Selle tagajärjel pöördus LR 1938 tagasi "Estoniasse", kuhu jäi viieks aastaks, esinedes samaaegselt ka mitmes Draamateatri lavastuses ning osaledes Lavakunstikooli õppejõuna noorte näitlejate ettevalmistamisel. Neisse aastatesse jäid muu hulgas uued hiilgerollid - Niskamäe vanaperenaine (Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" ja "Niskamäe leib"), ema (Karel Ćapeki "Ema"), majoriproua Samzelius (Selma Lagerlöfi "Gösta Berling") jt.
Kauaaegse elukaaslase Raimund Kulli surm 1942 nõrgendas sidemeid kodumaaga ja kui teise Nõukogude okupatsiooni hädaoht muutus üha reaalsemaks, otsustas LR valida emigrandi elu, asudes 1943 uuesti Soome. Taas näitlejatöö Helsingis, Kuopios, Jyvaskyläs, Tamperes, Lahtis, Turus, taas vanad tuttavad rollid. Seejuures tuli enamik näidendeid, kus LR kaasa lõi, tal enesel lavastada. Lisandus rikkalike kogemuste edasiandmine näitlejate suvekursustel ja esinemised deklamatsioonidega Stockholmis eesti pagulasorganisatsioonide kutsel. Rootsi pealinnas tähistas LR loomingulise õhtuga ka oma 60. sünnipäeva.
Paraku jäi see üheks viimaseks esinemiseks, kuna aina süvenev haigus muutis kutsetöö võimatuks.
Muretu äraelamise vanaduspäeviks kindlustas Eesti näitlejatarile Soome valitsus. Suur osa LR-i viimastest eluaastatest möödus voodis, kuid neid aastaid rikastas kogunenud mälestuste süstematiseerimine ja kirjapanek.
Ago Pajur
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997

Isikud

 
Pildid
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee